Uudised 2014

Eesti teadusagentuur otsustas rahastada Meelis Pärteli uurimisteemat ("Tume elurikkus: taksonoomiline, fülogeneetiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus dünaamilistes taimekooslustes"). Toetus võimaldab meil järgnevate aastate jooksul jätkata tööd tumeda elurikkuse kontseptsiooniga - uurida, millised liigid ja mis põhjustel taimekooslustest puuduvad. Meie töörühma lisanduvad nüüdsest ka mitmed uued teadurid ja doktorandid - taksonoomia ja geneetika spetsialistid.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2014 Uus artikkel Läänemere regiooni loopealsete tumedast elurikkusest

[img_assist|nid=358|title=Loopealne Läänemaal|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=174]Kersti, Riin, Aveliina, Pille ja Meelis koos Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) ning Rootsi ja Vene kolleegidega avaldasid ajakirjas Ecography uue artikli, milles uuriti, kui palju ökoloogiliselt sobivaid liike on liigirikastelt niitudelt veel puudu ning millistel põhjustel liigid puuduvad (ehk kuuluvad tumedasse elurikkusesse). Tulemused näitasid, et kuigi ühel ruutmeetril lubjarikkal niidul võib koos kasvada 30-40 taimeliiki, on väga paljud regioonis leiduvad ja kooslusesse sobivad liigid niitudelt puudu kehva levimisvõime tõttu. Uurimustöö tulemused viitavad, et looduskaitselised tegevused peaksid panustama niiduliikide levimise kaasa aitamisele (nt. kariloomade abil) ja et kooslustes toimuvate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks tuleks arvestada ka sobivatest elupaikadest puuduolevate liikidega, mitte ainult vaadeldud elurikkusega. Vaata uudislugusid ka Ecography blogis ja Novaatoris. Meelis räägib samal teemal Vikerraadio saates Labor.

Riibak, K., Reitalu, T., Tamme, R., Helm, A., Gerhold, P., Znamenskiy, S., Bengtsson, K., Rosén, E., Prentice, H. C., Pärtel, M. (2015) Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance. Ecography 38: 713-721.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Vastilmunud artikkel tutvustab uudseid mõõdikuid koosluste looduskaitselise seisundi määramiseks

[img_assist|nid=357|title=Liigid võivad kuuluda tunnusliku või teisenenud elurikkuse hulka|desc= |link=popup|align=left|width=260|height=146]Aveliina, Meelis ja Robert koostöös Martin Zobeliga taimeökoloogia töörühmast ning Angela Molesiga New South Walesi ülikoolist tutvustasid uudset vaatenurka koosluste elurikkusele. Ajakirjas Diversity & Distributions ilmunud artiklis näitasid autorid, miks koosluse kogu liikide arv ei ole hea mõõdik ala looduskaitselise seisundi tuvastamiseks. Nimelt sisaldavad degradeerunud kooslused neile iseloomulike liikide kõrval ka selliseid liike, mis on sinna levinud keskkonnamuutuste ning negatiivse inimmõju tõttu. Tuvastamaks koosluse looduskaitselist seisundit, tuleb seetõttu eristada tunnuslikku elurikkust (characteristic diversity), mis sisaldab koosluse ajalooliselt kujunenud liigifondi kuuluvaid liike ning teisenenud elurikkust (derived diversity), mille moodustavad kooslusele mitteomased, nö „valed“ liigid. Artiklis tutvustatakse ka uudset indeksit, mille abil saab võrrelda erinevate elupaikade ning skaalade looduskaitselist seisundit ning kaitsevajadust.

Helm, A., Zobel, M., Moles, A. T., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Characteristic and derived diversity: implementing the species pool concept to quantify conservation condition of habitats. Diversity and Distributions 21, 711–721.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=356|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 6.-7. novembril Elva lähedal Waide motellis. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi üksteiselt konstruktiivset tagasisidet. Lisaks teaduslikele mõttevahtustele jäi meil aega ka Elva linna ekskursiooniks ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava sauna ja õllega.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2014 Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba

[img_assist|nid=355|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Meelis, Rob, Jon, Kersti, Argo ja Liis külastasid oktoobri lõpus České Budějovicet (Tšehhi), et ühendada jõud sealse ülikooli botaanika osakonna doktorantide ja teaduritega. Külaskäigu eesmärgiks oli läbi viia kolmepäevane töötuba kogumaks uusi mõtteid liigifondi ja tumeda elurikkuse olulisusest ning rakendamisvõimalustest looduskaitses. Algne idee kasvas välja Meelis Pärteli ja Rob Lewise varasematest mõttevahetustest ning koostoos meie töörühma kauaaegse sõbra Francesco de Belloga saigi toimuma esimene Eesti-Tšehhi teaduslik töötuba. Tegemist oli igati eduka ja tulemusliku ettevõtmisega ning andis alust ka tulevikus sarnaseid rahvusvahelisi mõttetalguid korraldada.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2014 Uus artikkel beetamitmekesisusest

[img_assist|nid=354|title=|desc=|link=popup|align=right|width=170|height=112]Robert ja Meelis avaldasid hiljuti ajakirjas PlosOne artikli, mis uurib aditiivse ja multiplikatiivse beetamitmekesisuse valemite vahelist matemaatilist suhet. Selgub, et mõlemad valemid on võrdväärsed, kui need transformeerida piiritlemata indeksiteks. Seega ei mõjuta valemi valik ka seoseid beetamitmekesisuse ja ruumi või keskkonnagradiendi vahel. Loodetavasti aitab see artikkel vähendada vaidlusi selle üle, millisel viisil on kõige “õigem” beetamitmekesisust hinnata.

Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2014) Biodiversity patterns along ecological gradients: unifying β-diversity indices. Plos ONE 9, e110485.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2014 Uus artikkel sinise ja hariliku kopsurohi hübridiseerumisest

[img_assist|nid=353|title=|desc=Sinine kopsurohi|link=popup|align=left|width=260|height=173]Ene Kook ja kaasautorid uurivad ajakirjas Plant Systematics ja Evolution ilmunud artiklis evolutsiooniprotsesse haruldaste kareleheliste (Boraginaceae) näitel. Artiklis analüüsiti isendisisest geneetilist polümorfismi ja hübridiseerumist sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia L.) ja harilikul kopsurohul (Pulmonaria obscura Dumort.) tuuma ITS järjestuste kloneerimise abil ning leiti, et Eestis ja Lätis väga haruldane sinine kopsurohi (LK I) on kõigis uuritud populatsioonides hübriidne, sisaldades nii sinisele kui ka harilikule kopsurohule omaseid ITS-järjestusi. Hübridiseerumine vähendab isendite eluvõimet ning võib piirata sinise kopsurohu arvukust levila põhjapiiril. Varasemad uuringud vihjavad isendisisesele polümorfismile kareleheliste sugukonnas, aga nüüd on see ka molekulaarsete meetoditega tõestatud.

Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., Pihu, S. (2015) Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution 301, 893-910.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2014 Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents Austraalias

[img_assist|nid=347|title=Töörühma osavõtt IAVS konverentsist Austraalias oli nii arvukas, et fotole mahtusid vaid pooled liikmetest|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Meelis, Pille, Rob, Riin, Kersti, Argo, Liina ja Liis osalesid 1.-5. septembril rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil (IAVS) Austraalias Perthi linnas. Rob pidas ettekande tumeda elurikkuse ja liigifondi arvutamise meetoditest (Accurate dark diversity and species pool estimates: An empirical assessment of two existing methods). Riinu ettekanne rääkis keskkonna heterogeensuse ja liigirikkuse suhtest (Relationship between environmental heterogeneity and plant species richness: the role of spatial scale and evolutionary history). Kersti rääkis sellest, et kuivadel lubjarikastel niitudel määrab tumeda elurikkuse liikide levimisvõime ja stressitaluvus (Dark diversity in dry calcareous grasslands is determined by dispersal ability and stress-tolerance). Argo rääkis taimede tumedast elurikkusest Euroopa skaalal (Applying the dark diversity concept for plants at the European scale). Liina näitas meta-analüüsi tulemusi Euroopa niitude pindala ja kvaliteedi kahanemisele järgnevast liikide väljasuremisest ja sisserändest (Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis). Liis rääkis elupaiga degradeerumisele järgnevast liigirikkuse ja funktsionaalse mitmekesisuse tõusust (Increase in species richness and functional diversity after habitat degradation and fragmentation).



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2014 Uued tudengid

Makroökoloogia töörühm täienes mitme bakalaureuse- ning magistritudengi võrra. Tere tulemast ja edu lõputöö kirjutamisel!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Makroökoloogia töörühm Twitteris!

[img_assist|nid=330|title=|desc=|link=url|url=https://twitter.com/MacroecologyUT|align=left|width=150|height=122]Alates juunist saab meie töörühma tegemisi jälgida ka Twitteri keskkonnas. Lisaks uudistele anname seal teada vastuvõetud artiklitest ja konverentsidel osalemistest. Twitteri kasutajad saavad meie postitused tellida oma uudistevoogu, kuid ka kõik teised saavad neid lugeda siin.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Välitööd Saaremaal 'Elu alvaritele' projekti raames

[img_assist|nid=329|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Sel aastal otsustasid Euroopa Komisjon ning Keskkonnainvesteeringute Keskus toetada suureskaalalist alvarite taastamise projekti 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad kooslused, kuid ohustatud traditsioonilise majandamise lakkamisele järgnenud kadakate pealetungi tõttu. Projekti raames taastatakse 2500 ha kinnikasvanud alvareid Lääne-Eestis ja saartel, ning antakse maaomanikele võimalus nende alade hooldamiseks. Aveliina töötas välja metoodika alvarite seisukorra ja taastamisedukuse hindamiseks ning juuli lõpus tegid Liis, Liina, Marge, Thomas (külalismagistrant Prantsusmaalt) ja Triin Reitalu (Tallinna Tehnikaülikool) välitöid alade elurikkuse määramiseks.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Aveliina osales Taastamisökoloogia konverentsil Oulus

[img_assist|nid=328|title=|desc=Foto: Metla/Jouni Karhu|link=popup|align=left|width=260|height=174]3.-8. augustil toimus Soomes Oulus Taastamisökoloogia Euroopa konverents. Meie töörühma esindas konverentsil Aveliina Helm, kes tegi suulise ettekande käimasolevast alvarite taastamise projektist ('Large-scale calcareous grassland restoration in Estonia: the science behind and the work ahead').















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2014 Ajakirja Journal of Vegetation Science eriväljaanne

[img_assist|nid=327|title=|desc=|link=url|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jvs.2014.25.issue-5/issuetoc|align=right|width=260|height=197]Septembrikuu Journal of Vegetation ajakirja number on eriväljaanne taimkattemustritest ja neid põhjustavatest protsessidest. Eriväljaanne koosneb 10 artiklist, mille autoriteks on eelmisel aastal (26.-30. juuni 2013) Tartus toimunud rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverentsil osalejad. Ajakirjas sisaldub ka Meelis Pärteli artikkel kooslusest puuduvate liikide ökoloogiast. Eriväljaannet toimetasid Aveliina Helm, Rein Kalamees ja Martin Zobel.

Helm, A., Kalamees, R., Zobel, M. (2014) Vegetation patterns and their underlying processes: where are we now? Journal of Vegetation Science 25, 1113–1116.

Pärtel, M. (2014) Community ecology of absent species: hidden and dark diversity. Journal of Vegetation Science 25, 1154-1159.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Välitööd määramaks koosluste täielikkust mahajäetud põldudel

[img_assist|nid=326|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Osana Joni järeldoktorantuuri projektist ('Community completeness and invasibility: Using phylogenetic and functional completeness to predict invasion across scales') tegid Jon, Kersti, Riin, Rob, Ülle ja Ene juunis ja juulis välitöid Kagu-Eesti mahajäetud põldudel. Taludes temperatuure 4st kuni 34 kraadini kirjeldasid nad taimekoosluste liigilist koosseisu väikesel skaalal ning mõõtsid taimeliikide funktsionaalseid tunnuseid ning keskkonnaparameetreid, et hiljem uurida, kuidas koosluste täielikkus mõjutab võõrliikide invasiooni. Suureskaalalised taimkatteuuringud (mida teevad Ülle ja Ene) on veel käimas.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Rahvusvaheline etnobioloogia kursus Saaremaal

[img_assist|nid=348|title=Etnobioloogia kursuse raames õpiti, kuidas uurida kohalikelt elanikelt ajaloolise maakasutusega seonduvat. Foto Lukasz Luczaj|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Liina, Liis, Kersti ja Aveliina osalesid juuli alguses Saaremaal Kavandi külas toimunud rahvusvahelisel etnobioloogia (teadus, mis uurib inimese ja ökosüsteemi vahelisi seoseid) kursusel. Nädal aega väldanud kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade etnobioloogia põhialustest ning õpetada iseseisvalt koostama ja läbi viima etnobioloogilist uurimust. Loengutes õpitud teadmisi kasutati koheselt ka praktikas, viies läbi reaalseid intervjuusid kohalike külaelanikega. Õppejõududeks olid tunnustatud teadlased Hispaaniast, Itaaliast, Ungarist, Poolast, Inglismaalt ja Eestist. Kursuse lõpuks sai selgeks kui oluline võib teinekord olla kohalike elanike kaasamine meie uurimistöösse ning kui väärtuslikud on nende traditsioonilised teadmised nt pärandkoosluste majandamisel ning looduskaitses üldiselt.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2014 Uus artikkel invasioonist ja fülogeneetilisest mitmekesisusest Kanada rohumaadel

[img_assist|nid=324|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=245]Jon Bennett uurib hiljutises artiklis Kanada rohumaade fülogeneetilist mitmekesisust ning kõrrelise Bromus inermis (ohtetu luste) invasiooni. Artiklis leiti, et ohtetu luste edukust ei mõjutanud loodusliku koosluse fülogeneetiline mitmekesisus. Üllatuslikult oli seos vastupidine - invasiivse liigi sissetung muutis koosluse fülogeneetilist struktuuri. Need tulemused näitavad, et seos invasiooni ja koosluse fülogeneetilise mitmekesisuse vahel ei ole alati üheselt seletatav ning võõrliigi sissetung võib põhjustada muutuseid olemasolevas looduslikus koosluses.

Bennett, J.A., Stotz, G.C., Cahill, J.F. (2014) Patterns of phylogenetic diversity are linked to invasion impacts, not invasion resistance, in a native grassland. Journal of Vegetation Science.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2014 Artikkel liigirikkuse rekorditest pälvis F1000Prime soovituse

[img_assist|nid=322|title=|desc=|link=url|url=http://f1000.com/prime/718451068|align=left|width=260|height=133]Meelis Pärtel koos kolleegidega (J. Bastow Wilson Uus-Meremaalt, Robert K. Peet USA-st ja Jürgen Dengler Saksamaalt) avaldasid 2012. aastal esimese ülevaate soontaimede liigirikkuse maailmarekorditest eri ruumiskaalades. Artikkel pälvib siiani tähelepanu - hiljuti sai see ära märgitud F1000Prime portaali poolt kui väljapaistev bioloogiaalane töö. F1000Prime soovitab tunnustatud teadlaste hinnangute põhjal artikleid, mida peetakse antud valdkonnaks eriti tähelepanuväärseks. Vaata ka artikli lühitutvustust Novaatori teadusuudiste portaalis.

Wilson, J.B. Peet, R. Dengler, J. Pärtel, M. (2012) Plant species richness: the world records. Journal of Vegetation Science 23, 796–802.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2014 Uus artikkel biootiliste indikaatorite kasutamisest looduskaitses

[img_assist|nid=321|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=196]Rob Lewis ja kaasautorid uurivad hiljutises Biological Conservation artiklis, kuidas elurikkuse ajalisi muutusi jälgida. Rob uuris Šoti rohumaid ja näitas, et lihtsate biootilisi indikaatorite (nt. taimetunnuste) abil on võimalik demonstreerida maakasutuse muutuste mõju elurikkusele ning välja tuua enim kaitset vajavad alad.

Lewis, R.J., Pakeman, R.J., Angus, S., Marrs, R.H. (2014) Using compositional and functional indicators for biodiversity conservation monitoring of semi-natural grasslands in Scotland. Biological Conservation 175, 82-93.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Riin osales Populatsioonibioloogia konverentsil

[img_assist|nid=318|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=212]28-31. mail toimus Konstanzis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Riin esines konverentsil ettekandega ruumilise skaala mõjust heterogeensuse-liigirikkuse seosele.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2014 Digitaalse looduskaitse konverents Suurbritannias