Tudengitele

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad

Allpool on mõned näited makroökoloogia töörühmas pakutavatest teemadest, aga alati saab koostöös juhendajaga ka mõne muu idee välja mõelda. Uuri, mis põnevate teemadega meie töörühma inimesed tegelevad. Ideid saab ka meie töörühmas varasemalt kaitstud lõputööde nimekirjast.

Meelis Pärtel (meelis.partel@ut.ee)

» Liikide koosesinemised tumeda elurikkuse leidmiseks
Kõige paremad teadaolevad tumeda elurikkuse leidmise meetodid kasutavad liikide koosesinemisi. Selle meetodi idee põhineb tõsiasjal, et koosesinevad liigid peavad jagama elupaigaeelistusi. Kui vaadata oma uurimisalal olemasolevaid liike, pannakse tumedasse elurikkusesse need puuduolevad liigid, mis mujal olemasolevate liikidega kõrvuti elavad. Bakalaureusetöö tooks välja siiani kasutatavad koosesinemised – mis taksonoomilised rühmad, mis ruumiskaalad ja millised andmestikud on olnud kasutamisel. Töö võiks välja tuua ka senikasutamata võimalused (nt. keskkonna DNA proovid, taksonite koosnimetamised teaduskirjanduses). Magistritöö lisaks analüüsiks liigipaaride koosesinemisi eri andmestikest ja teeks soovitusi tumeda elurikkuse metoodika arendamiseks.

» Elurikkuse seaduspärade erinevused metsades ja avatud taimekooslustes
Elurikkuse jaoks on oluline igasugune looduslik elupaik. Suures plaanis saab elupaike jagada metsadeks ja avatud kooslusteks (enamasti rohumaad). Nii evolutsioonilises ajaloos kui ka ökosüsteemi toimimises on aga nende tüüpide vahel olulised erinevused. Bakalaureusetöö tookski need erinevused välja nii Eesti kontekstis kui ka mujal maailmas. See teadmine aitab parendada elurikkuse kaitset.

» Eesti teadlaste kirjeldatud taimeliikide analüüs
Pärast botaanika professuuri loomist Tartu Ülikoolis 1802. aastal kirjeldasid siinsed teadlased üle tuhande uue taimeliigi. See ajaloolis-makroökoloogiline uurimus saab näidata, milliseid elupuu osade ning mis maailma piirkondade taimede elurikkusele on meie eelkäijad enim valgust heitnud. Bakalaureusetöö võib olla referatiivne aga magistritöö hõlmaks ka andmete analüüsi fülogeneesipuul ja maailmakaardil.

» Taimemääramisrakenduste kasutatavus eksootiliste liikide korral
Pildi järgi taimi määravad rakendused on üks tehisintellekti edulugusid. On ilmunud teadustöid, mis võrdlevad nende võimekust, aga need on reeglina kasutanud looduslikke liike. Lõputöö refereeriks ka neid töid, aga spetsiifilisemalt uuriks rakenduste kasutatavust Tartu Ülikooli botaanikaaia kogude ning ilutaimede määramisel, nii vegetatiivsete kui generatiivsete tunnuste olemasolul. Bakalaureusetöö üldistaks tulemused joonistel ning tabelites, magistritöö hõlmaks lisaks ka statistilisi analüüse.

» Eesti taimestiku tume elurikkus – looduslikud ja võõrliigid
Tumeda elurikkuse moodustavad liigid, mis ökoloogiliselt võiks mingis piirkonnas olla, aga neid ei ole sealt leitud. Tumedat elurikkust võib vaadelda ka kogu maa taimestiku tasemel. Millised taimeliigid on veel Eestist leidmata, aga võiks siin looduslikult esineda? Kas need liigid on raskestimärgatavad? Millised võõrliigid võiksid Eestisse tulla? Bakalauresetöö oleks kirjanduse põhjal, magistritöö hõlmaks ka andmeanalüüsi kasutades maailma liikide levikut.

» Kliimamuutuste mõju väikeseskaalalisele taimede elurikkusele
Kliimamuutus toob kaasa elustiku ümberpaigutuse maakeral. Mis aga toimub väikeseskaalalise elurikkusega, näiteks ühe ruutmeetri peal? Viimasel ajal on kogu maailmas tehtud uuringuid, kus on kas temperatuuri tõstetud või matkitud põuasemaid tingimusi. Bakalauresetöö võtaks kokku vastavad andmed kirjandusest. Magistritöö võiks kasutada rahvusvahelise põuauuringute võrgustiku Eesti prooviala andmeid, kus on jälgitud niidukooslust juba üheksa aastat, osadel uurimisruutudelt on sademeid kunstlikult vähendatud osalise vihmakatusega. Võimalus osaleda välitöödel. Vaata ka artiklit.

» Tume elurikkus looduskaitse planeerimisel
Tumeda elurikkuse moodustavad liigid, mis ökoloogiliselt võiks mingis piirkonnas olla, aga neid ei ole sealt leitud. Bakalauresetöös võetakse kokku senised teoreetilised arutelud ning empiirilised uuringud erinevate taksonoomiliste rühmade kohta (taimed, kalad, putukad), kus tumedat elurikkust on looduskaitses kasutatud. Magistritöös analüüsitakse Eesti või Euroopa elurikkuse andmeid, et leida seoseid uuritava piirkonna tumeda elurikkuse ning kaitselade paigutuse vahel.

» Eri taksonoomiliste rühmade (taimed, loomad, seened) elurikkuse ruumilise jaotuse võrdlus
Bakalaureusetöös
kasutatakse olemasolevaid teadustöid, et leida erinevusi taksonoomiliste rühmade liigirikkuse ruumilistes mustrites. Magistritöös kasutatakse GBIF andmebaasi ja teisi globaalseid andmestikke analüüsimaks elurikkuse mustreid piki geograafilisi ja kliimamuutujaid (nii kaasaegse kui tulevikukliima mudeleid). Tulemuste järgi saab kirjeldada võimalikke stsenaariume, kuidas planeedi elurikkuse jaotus võib kliimamuutuste toimel muutuda.

Tatjana Oja (tatjana.oja@ut.ee)

» Võõrliigid Eesti taimestikus: osakaal, mõjud, tulevik
Selles bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse ja andmebaaside põhjal Eesti taimestiku võõrliike. Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liike, mis on Eestisse jõudnud alates XVIII sajandi keskpaigast. Globaalne kaubandus, põllumajandus ja tööstusettevõtete tegevus soodustab olukorda, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslike levimismehhanismide abil ei jõuaks. IUCN (Maailma Looduskaitse Liit) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat ja kuhu nad on jõudnud inimese otsese tahtliku või tahtmatu abiga. Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on Eestis keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua.

Madli Jõks (madli.joks@ut.ee)

» Liigirikkuse kujunemine linnapuistutes: arvutisimulatsioon
Killustunud ja tugeva inimmõjuga parkides ja linnametsades võib erinevate elustikurühmade liigirikkust piirata nii see, et sobivad liigid ei jõua sinna kohale kui ka see, et neis ei leidu liikidele piisavalt sobilikke elupaiku. Selles magistritöös uuritakse lihtsate isendipõhiste arvutisimulatsioonidega, millised protsessid piiravad liigirikkust Eesti linnade parkides ja linnametsades. Uurida saab nii taime- kui ka loomarühmi. Eelnev kogemus arvutisimulatsioonide või programmeerimisega ei ole vajalik, küll aga annab magistritöö hea võimaluse nendega tutvust teha. 

» Kaugseire andmekihtide kasutamine elurikkusehinnangute andmiseks
Selles bakalaureusetöös tehakse ülevaade olemasolevatest ökoloogilise sisuga kaugseire andmekihtidest ja analüüsitakse, kas nendelt saadav info on ammendav ökosüsteemide seisundi ja elurikkuse eemalt hindamiseks. Teema on seotud eksperimentaalarenduse projektiga  „Tarkvara vabatahtlike süsinikkrediitide elurikkusemõjude hindamiseks“ ning seda on võimalik edasi arendada magistritööks

Riin Tamme (riin.tamme@ut.ee)

» Taimetunnuste laiuskraadiline gradient - mustrid ja mõjurid
Liigirikkuse laiuskraadiline gradient on üks vanimaid makroökoloogilisi seaduspärasid ning viimastel aastatel on hakatud uurima ka erinevate taimetunnuste väärtuste (nt. lehe suurus, seemne mass) varieerumist piki laiuskraadi. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade erinevatest töödest, kus on taimetunnuse ja laiuskraadi seost uuritud, leida sarnasusi ja erinevusi mustrites ja seost mõjutavates tegurites. Magistritöös on võimalik uurida mõne seni veel tähelepanuta jäänud taimetunnuse regionaalset või globaalset laiuskraadilist gradienti, kasutades andmeid taimetunnuste ja liikide leviku andmebaasidest.

» Inimese toitumisvalikute mõju ökosüsteemide elurikkusele
Inimeste toitumisharjumusi kujundavad muu seas nii tervislikud, eetilised, religioossed kui ka keskkondlikud põhjused. Toitumisvalikute mõju keskkonnale võib samuti vaadelda väga mitmest aspektist (nt. süsinikujälg, veekulu, maakasutus). Selles bakalaureusetöös keskendutakse ühele olulisele keskkonna aspektile ning uuritakse, kuidas inimeste toitumisvalikud (nt. täistaimetoitlus, taimetoitlus, kala-taimetoitlus) mõjutavad ökosüsteemide elurikkust erinevates regioonides.

Miina Rikka (miina.rikka@ut.ee)

» Soode samblafloorat kujundavad faktorid - bakalaureusetöö

» Kivisammalde levik ja mitmekesisus Eesti kalmistutel - magistritöö

» Tartu linna sammalde mitmekesisuse muutused aastatel 1989-2019 - magistritöö