Tudengitele

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad

Allpool on mõned näited makroökoloogia töörühmas pakutavatest teemadest, aga alati saab koostöös juhendajaga ka mõne muu idee välja mõelda. Uuri, mis põnevate teemadega meie töörühma inimesed tegelevad. Ideid saab ka meie töörühmas varasemalt kaitstud lõputööde nimekirjast.

Meelis Pärtel (meelis.partel@ut.ee)

» Elurikkuse suurandmed ökoinformaatilistes uuringutes
Millised elurikkuse suurandmed on olemas, kuidas neid kasutatakse, millised algoritmid on sobivad, millised on suurandmete võimalused ja piirangud? Bakalaureusetöös antakse ökoloogilistest suurandmetest ülevaade varasemate teadustööde põhjal ja soovi korral saab teha ka ise mõne andmestiku kasutamise katse. Magistritöös valitakse tudengi ja juhendaja koostöös ökoloogiline küsimus või probleem, mida suurandmetega saab suures skaalas (globaalsel või regionaalsel) lahendada. Analüüs toimub vabavara R abil.

» Eri taksonoomiliste rühmade (taimed, loomad, seened) elurikkuse ruumilise jaotuse võrdlus
Bakalaureusetöös kasutatakse olemasolevaid teadustöid, et leida erinevusi taksonoomiliste rühmade liigirikkuse ruumilistes mustrites. Magistritöös kasutatakse GBIF andmebaasi ja teisi globaalseid andmestikke analüüsimaks elurikkuse mustreid piki geograafilisi ja kliimagradiente (nii kaasaegse kui tulevikukliima mudeleid). Tulemuste järgi saab kirjeldada võimalikke stsenaariume, kuidas planeedi elurikkuse jaotus võib kliimamuutuste toimel muutuda. Analüüs toimub vabavara R abil.

» Tume elurikkus looduskaitse planeerimisel
Bakalaureusetöös võetakse kokku senised teoreetilised arutelud ning empiirilised uuringud erinevate taksonoomiliste rühmade kohta (taimed, kalad, putukad), kus tumedat elurikkust on looduskaitses kasutatud. Magistritöös kasutatakse Eesti või Euroopa elurikkuse andmeid, et leida seoseid uuritava piirkonna tumeda elurikkuse ning kaitselade paigutuse vahel. Analüüs toimub vabavara R abil.

Tatjana Oja (tatjana.oja@ut.ee)

» Võõrliigid Eesti taimestikus: osakaal, mõjud, tulevik
Selles bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse ja andmebaaside põhjal Eesti taimestiku võõrliike. Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liike, mis on Eestisse jõudnud alates XVIII sajandi keskpaigast. Globaalne kaubandus, põllumajandus ja tööstusettevõtete tegevus soodustab olukorda, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslike levimismehhanismide abil ei jõuaks. IUCN (Maailma Looduskaitse Liit) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat ja kuhu nad on jõudnud inimese otsese tahtliku või tahtmatu abiga. Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on Eestis keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua.

Madli Jõks (madli.joks@ut.ee)

» Elupaikade killustumise mõju erinevate liigirühmade populatsioonidünaamikale: arvutisimulatsioon
Selles magistritöös uuritakse arvutisimulatsiooni abil, kuidas elupaiga killustumine mõjub erinevate liigirühmade (nt taimed, putukad, linnud) populatsioonide elujõulisusele. Kasutades ajaloolisi, tänapäevaseid ja hüpoteetilisi loopealsete või metsade kaarte ning arvutisimulatsiooni, mis jäljendab isendite liikumist elupaigalaikude vahel, saab uurida majandamis- ja kaitserežiimide mõju elustikule. Eelnev kogemus arvutisimulatsioonide või programmeerimisega ei ole vajalik, küll aga annab magistritöö hea võimaluse nendega tutvust teha. Kaasjuhendaja: Meelis Pärtel (meelis.partel@ut.ee)

Miina Rikka (miina.rikka@ut.ee)

» Soode samblafloorat kujundavad faktorid - bakalaureusetöö

» Kivisammalde levik ja mitmekesisus Eesti kalmistutel - magistritöö

» Tartu linna sammalde mitmekesisuse muutused aastatel 1989-2019 - magistritöö