Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühm

Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi makroökoloogia töörühm on uurimise alla võtnud elurikkuse aspektid erinevates taksonoomilistes rühmades ja eri ruumiskaaladel. [img_assist|nid=156|title=|desc=|link=url|url=http://www.botany.ut.ee/macroecology/en/node/17|align=right|width=50|height=17]LOE LÄHEMALT meie tegemistest ning vaata KAARDILT meie töörühma uurimisalade asukohti ning osalemisi konverentsidel!


Hakka ka meie TWITTERI jälgijaks.

Vaata meie sõsartöörühma veebilehte - Maastike elurikkuse töörühm.



UUDISED

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2020 Tere tulemast, Eleonora

[img_assist|nid=705|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]
Meil on hea meel tervitada makroökoloogia töörühma uut liiget! Eleonora alustas septembris oma doktorantuuri. Ta uurib Carlose juhendamisel erinevate taksonoomiliste rühmade funktsionaalset spektrumit ning kuidas see muutub liikide kadumisel.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2020 Sügisene kogunemine

[img_assist|nid=704|title=|desc=|link=popup|align=left|width=410|height=200]
Käisime ühel septembri pärastlõunal väiksema grupiga Meelisel külas. Kohal olid ka maastike elurikkuse töörühma liikmed, kellega meil on siiani tihe koostöö. Õhtu jooksul jutustasime möödunud suve välitöödest ja uue aasta plaanidest.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2020 Eksperiment kasvuhoones

[img_assist|nid=699|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=267]
Doktorant Slendy viis sel suvel läbi kasvuhooneeksperimendi, kus ta kasvatas ~50 rohumaa taimeliiki erinevates mullaniiskuse tingimustes ning mõõtis taimede tunnuseid nii maa peal kui ka maa all. Eksperiment kestis kaks kuud ning selle aja jooksul tuli näiteks istutada 1500 väikest idandit, pesta 500 juureproovi ning mõõta 1500 taimelehte. Slendyt aitasid ta juhendajad Carlos ja Riin ning paljud abilised nii makroökoloogia kui ka maastike elurikkuse töörühmast. See kasvuhooneeksperiment on osa Slendy doktoriprojektist, kus ta uurib, kuidas taimekoosluste funktsionaalne struktuur sõltub funktsionaalsest samaväärsusest ja toitainete kättesaadavusest.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2020 Floristika välipraktikum Tartus

[img_assist|nid=697|title=|desc=|link=none|align=left|width=200|height=267]
Sel suvel toimus floristika praktikum Tartu linnas ja lähiümbruses. Praktikumi juhendasid mitmed inimesed botaanika osakonnast - meie töörühmast Ene, Nele, Kersti ja Riin. Kursuse käigus õppisid tudengid ära tundma ning eesti ja ladina keeles nimetama 30 sambla- ja 200 soontaimeliiki. Sel aastal oli ka meie välisdoktorantidel (meie töörühmast Slendy ja Bruno) hea võimalus praktikumist osa võtta, et Eesti taimedega lähemalt tutvuda.


















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2020 Koosolek Laelatul

[img_assist|nid=692|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]
Kuigi sel aastal jäi traditsiooniline töörühma Laelatu seminar ära, siis väiksema seltskonnaga sai ikkagi viis päeva Laelatul töötatud. Carlos, Aurele, Guille, Sabrina ja Riin uurivad koos erinevate organismide tunnuste globaalset mitmekesisust ning Laelatu oli hea koht, kus intensiivselt projekti kallal töötada. Samas oli aega ka imekaunist loodust nautida.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2020 Virtuaalne kevadseminar

[img_assist|nid=691|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]
Meie iga-aastane kevadseminar toimus 6. mail koos maastike elurikkuse töörühmaga. Kui tavaliselt sõidame kevadel Laelatule, et ettekannete kõrval nautida kaunist Lääne-Eesti loodust, siis seekord kogunesime olude sunnil virtuaalses keskkonnas. Aga see ei takistanud meid arutlemast huvitavate teadusteemade üle! Seekord valisime seminari teemaks '(Peaaegu) võimatud ideed ökoloogias'. Kuulasime ettekandeid teemadel, kuidas tulevikus võiks uusi meetodeid (masinõpe) ja suurenevat ökoloogiliste andmete hulka ära kasutada, et paremini ennustada globaalmuutuste ohtu taime- ja loomakooslustele ning tõhusamalt loodust kaitsta ja taastada.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Rohemeeter - maastike elurikkuse hindaja

[img_assist|nid=690|title=|desc=|link=popup|align=right|width=261|height=215]
Meelise ja Aveliina (Maastike elurikkuse töörühm) eestvedamisel on loodud veebirakendus, mis aitab hinnata maastiku tuge elurikkuse säilimisele. Rohemeetri abil saab iga huviline uurida mistahes maismaa paika Eestis - kaardil sobiva asukoha valides, hindab rakendus 500 m raadiuse ala elurikkuse tuge praegusel hetkel, loetleb looduskaitsealused liigid ning annab soovitusi elurikkuse säilitamiseks või taastamiseks. Rakendus kasutab ~70 kaardikihti, mille seas on nii hiljuti kogutud kui ka ajaloolised andmed elupaikade ja liikide levikust, mitmed keskkonnatingimusi kirjeldavad kaardikihid ning maastikustruktuuri kirjeldavad indeksid. Loe ka artiklit Tartu Postimehes ja kuula Kuku raadio intervjuud Meelisega.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Uus artikkel vaadeldud ja tumeda elurikkuse muutustest ajas

[img_assist|nid=689|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=287]
Meil on hea meel teatada, et Diego esimene doktoritöö artikkel ilmus ajakirjas Global Change Biology! Koos Carlose ja Meelisega näitavad nad oma artiklis, et globaalmuutuste valguses on oluline võtta arvesse nii vaadeldud kui ka tumeda elurikkuse ajalist dünaamikat. Tume elurikkus on mingile alale sobivad, kuid sealt puuduvad liigid ning selle abil on võimalik täpsemalt eristada liikide arvu suurenemist ja vähenemist erinevatel ruumiskaaladel. Kuna liikide muutused erinevatel ruumiskaaladel toimuvad ajanihkega, aitab selline lähenemine paremini ennustada ja ära hoida näiteks liikide regionaalseid väljasuremisi või võõrliikide saabumisi kindlatele aladele.

Trindade, DPF, Carmona, CP, Pärtel, M. (2020). Temporal lags in observed and dark diversity in the Anthropocene. Glob Change Biol. https://doi.org/10.1111/gcb.15093












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Töötame kodus

[img_assist|nid=688|title=Aurèle ja ta abiline kodukontoris|desc=|link=none|align=right|width=200|height=257]
Makroökoloogia uurimisega on õnneks võimalik edukalt tegeleda ka kodustes tingimustes (kuigi mõned meie planeeritud kasvuhoone katsed ja laboratoorsed tööd on edasi lükatud). Me loodame, et kõik on terved ja püsivad võimalusel oma kodudes!























--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2020 Meelis and Aurèle osalesid makroökoloogia konverentsil

[img_assist|nid=686|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=145]
Macro2020 konverents on Saksamaa, Austria ja Šveitsi ökoloogiaühingu 14. aastakoosolek makroökoloogia teemal ja see toimus sel aastal 2.-3. märtsil Konstanzis, Saksamaal. Konverentsil osales umbes 50 inimest ning meie töörühmast esinesid ettekannetega Aurèle ja Meelis. Aurèle esitas oma tööd globaalsest taime- ja loomatunnuste spektrist ning Meelis tutvustas värskeid tulemusi meie globaalsest võrgustikust DarkDivNet.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2020 Tere tulemast, Ji-Zhong Wan

[img_assist|nid=682|title=|desc=|link=popup|align=right|width=195|height=260]
Meil on hea meel tervitada töörühma uut liiget - Ji-Zhong Wan Hiinast. Ji-Zhong alustas veebruaris järeldoktorantuuri ning on meie töörühmas järgmised kaks aastat. Ta tegeleb peamiselt liikide leviku modelleerimisega ja looduskaitse planeerimisega.





















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2020 Diego külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis

[img_assist|nid=680|title=|desc=|link=none|align=left|width=195|height=260]Doktorant Diego osales sügissemestril (oktoober-jaanuar) kvantitatiivse ökoloogia kursusel Lõuna-Boheemia ülikoolis, Tšehhis. Kursusel õpiti kasutama kaasaegseid statistilisi meetodeid (CANOCO, R). Samuti oli see hea võimalus sõlmida uusi tutvusi tudengite ja teadlastega Tšehhist ja mujalt maailmast.





















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2020 Tartu ülikooli lahtiste uste päev

[img_assist|nid=679|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]
Jaanuari lõpus toimus Tartu ülikoolis lahtiste uste päev põhikooliõpilastele. Ülikooli õppekavasid tutvustasid põnevate katsete ja vaatluste abil iga osakonna doktorandid. Meie töörühmast võtsid üritusest osa Kersti ja Madli. Kersti oli üks ürituse organiseerijatest ning Madli tutvustas töötoas, kuidas ökoloogias arvutisimulatsioone kasutatakse.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 DarkDivNet konverents

[img_assist|nid=678|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]
Novembri lõpus (20.-23. november) korraldasime ühe toreda rahvusvahelise konverentsi tumeda elurikkuse teemal. Kaks päeva olid täis põnevaid ettekandeid taimede ja seente tumedast ja nähtamatust elurikkusest. Lisaks rahvusvahelistele esinejatele tegid suulise või posterettekande ka mitmed meie töörühma praegused või endised liikmed. Konverentsi viimasel päeval käisime ekskursioonil Lõuna-Eesti kaunis looduses ja Tartu observatooriumis.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 EcolChange konverents

[img_assist|nid=677|title=|desc=|link=none|align=right|width=400|height=159]

Meie töörühm on osa teaduse tippkeskusest EcolChange ja 12. novembril osalesid meist paljud EcolChange konverentsil. Seekord oli konverents mõeldud eelkõige tippkeskuse doktorantidele (ka korraldajad olid doktorandid) ning noorteadlastele. Konverentsi alguses andsid tippkeskuse rühmajuhid (ka Meelis) ülevaate 2018/2019 õppeaasta peamistest tegevustest. Seejärel suundusid osalejad omal valikul temaatilistesse töötubadesse - arutlemaks suurandmete (Madli organiseeritud töötuba), teaduse populariseerimise või globaalmuutuste teemadel.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 Külalistudeng Itaaliast

[img_assist|nid=676|title=|desc=|link=popup|align=left|width=139|height=200]
Eleonora Beccari külastab meie töörühma oktoobrist detsembrini Erasmuse programmi raames. Ta on magistrant Trieste ülikoolis Itaalias ning Tartus töötab ta koos Carlosega. Eleonora uurib, kas kaugseire spektraalandmed on seotud taimede funktsionaalse ja taksonoomilise mitmekesisusega Itaalia rannaluidete ökosüsteemides. Samuti katsetab ta, kas kaugseire fotode spektraalne mitmekesisus oleks asenduseks töömahukale taimetunnuste mõõtmisele. Tere tulemast, Eleonora!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 Tere tulemast, Bruno

[img_assist|nid=672|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=200]
Meil on hea meel tervitada uut töörühma liiget - Bruno Paganeli Brasiiliast, kes alustas novembris Tartu ülikoolis oma doktorantuuriõpinguid. Oma doktoritöös kasutab ta globaalse välitöödevõrgustiku DarkDivNet anmeid ja võrdleb, kuidas võõrliigid looduslikkesse ja inimese poolt häiritud ökosüsteemidesse tungivad. Bruno juhendaja on Meelis Pärtel.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2019 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=671|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]
Meie sügisseminar toimus 29.-30. oktoobril koos maastike elurikkuse töörühmaga. Tegemist oli järjekorras 25. töörühma seminariga ja seekord sõitsime Võru linna, kauni Tamula järve kaldale. Seminari esimene päev oli sisustatud huvitavate ettekannetega makroökoologia ja maastikuökoloogia rakenduslike projektide teemal. Seekord kutsusime külaliseks meie endise teaduri Robert Szava-Kovatsi. Robert töötab nüüd Eesti mereinstituudis ning ta tutvustas meile oma instituudi põnevaid rakendusprojekte. Järgmisel hommikul nautisime esimest lund Võru linnas ning seejärel sõitsime tagasi Tartusse.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2019 Tere tulemast, Slendy

[img_assist|nid=666|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=195]
Meil on hea meel tervitada Slendy Rodriguez't Kolumbiast, kes alustas sel sügisel meie rühmas oma doktoriõpinguid. Slendy uurib oma doktoritöös taimekoosluste funktsionaalset mitmekesisust, täpsemalt, kuidas taimekoosluste funktsionaalne struktuur sõltub funktsionaalsest samaväärsusest ja toitainete kättesaadavusest. Tema doktoritöö juhendaja on Carlos Carmona.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2019 Töörühma külalised

[img_assist|nid=663|title=Zoe kogumas taimedelt putukaid|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=183]
Sel suvel külastasid makroökoloogia töörühma mitmed tudengid maailma eri paigust, et meie teadlastega koostööd teha ja välitööde käigus andmeid koguda. Doktorandid Maribel Vasquez (Tšiilist) ja Roy Gonzáles (Kolumbiast) olid Tartus aprillist augustini ning töötasid koos Carlosega taimetunnuste ja funktsionaalse mitmekesisuse teemadel. Juulis ja augustis kogus Austraalia doktorant Zoe Xirocostas Eestis andmeid oma põneva doktoritöö jaoks. Zoe uurib, kas Austraalias invasiivsed taimeliigid ja nendega seotud putukad erinevad taimede looduslikus levilas (Euroopas) olevatest. Bakalaureusetudeng Giulia Guizzo Itaaliast on meie töörühmas Erasmuse praktikal (juuli-september) ning proovib kätt erinevates välitööde projektides ja ka laboritöös.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2019 Floristika välipraktikum

[img_assist|nid=665|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=267]

Sel suvel sooritas floristika välipraktika edukalt 58 üliõpilast. Kursus toimus kolmes rühmas ja seda juhendasid mitmed meie osakonna teadurid ja doktorandid. Meie töörühmast juhendasid praktikumi Ene, Nele, Miina, Kersti ja Riin. Kursuse raames õppisid tudengid ära tundma 30 sambla- ja 200 soontaimeliiki. Sellest aastast on praktikum avatud esimese aasta tudengitele - nii on edasine õppetöö lihtsam, kuna looduses on siis juba paljud taimeliigid tuttavad.

Ühte praktikumi rühma külastas ka ERR rezissöör Erle Veber, kes filmis materjali saatesarja “Rahvusülikooli sajand” jaoks. ERR kaamera saatel toimus õppekäik Laelatu puisniidul, herbaariumi monteerimine ning intervjuud taimeliikide tundmise tähtsusest. Saatesari on tehtud eestikeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäeva tähistamiseks ja on eetris sel sügisel pühapäeva õhtutel.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 Saarte biogeograafia konverents Réunioni saarel

[img_assist|nid=664|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=177]
Madli osales Saarte Biogeograafia konverentsil, mis toimus juba kolmandat korda ning seekord Saint-Denise linnas Réunioni saarel. Üritus tõi kokku maailma teadlased, keda huvitab saarte ökoloogia, evolutsioon ja kaitse. Madli esines konverentsil ettekandega oma doktoritöö ühe peatüki teemal: arvutisimulatsioon modelleerimaks saarestike geoloogilist ajalugu.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 IAVS 2019 konverents Bremenis

[img_assist|nid=662|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meelis ja Riin esindasid meie töörühma iga-aastasel Rahvusvahelisel Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni (International Association for Vegetation Science, IAVS) konverentsil. Seekord toimus konverents 14-18. juuli Saksamaal, Bremenis. Terve nädal oli täidetud huvitavate suuliste- ja posterettekannetega ning ka ühe ekskursiooniga Bremeni lähistel. Meelis organiseeris konverentsil erisessiooni suureskaalalise liigirikkuse uurimisest ning Riin esitas uusi tulemusi lämmastikku fikseerivate taimede makroökoloogiast.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 Nägemiseni, Robert

[img_assist|nid=337|title=|desc=|link=popup|align=left|width=197|height=161]Ütlesime hüvasti Robert Szava-Kovatsile, kes asub septembris tööle Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituuti. Robert oli meie töörühma liige selle algusaastatest peale ning töötas selle aja jooksul mitmete uurimisküsimuste kallal (nt. tume elurikkus, liigirikkuse mustrid, ruumiline skaala). Samuti kasutas ta oma statistika-alaseid teadmiseid ja abistas lahkelt kõiki, kes oma analüüsidega hätta jäid. Robert toimetas alati ka meie ingliskeelseid tekste. Kõik doktorandid jäävad kindlasti mäletama Roberti suurepäraseid loenguid avalikust esinemisest ja teaduslikust kirjutamisest. Palju edu edaspidiseks, Robert! Loodame sind varsti uuesti näha.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 DarkDivNet välitööd

[img_assist|nid=658|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=200]Meie töörühma algatatud globaalse projekti DarkDivNet raames on juba uurituid mitmeid regioone üle maailma. Nüüd lisandus neile ka Lõuna-Eesti piirkond. 25. juuni - 23. juuli mõõtsid Meelis, Carlos, Kersti, Ülle, Ene ja Riin (abiks tulid ka teised töörühma liikmed) taimede liigilist koosseisu ja taimetunnuseid kokku 96 prooviruudul. Nad kogusid ka mullaproove nii DarkDivNet kui ka lisauurimuse SOIL DarkDivNet tarbeks.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2019 Meelis esines koosluste ökoloogia konverentsil

[img_assist|nid=657|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Järjekorras teine Rahvusvaheline Koosluste Ökoloogia konverents toimus 4.-6. juuni Bolognas, Itaalias. Meelis esines konverentsil plenaarettekandega tumeda elurikkuse teemal.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2019 Pikaaegne taimeeksperiment

[img_assist|nid=656|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=211]Meie osakonnal on juba 17 aastat käimas eksperiment, kus uuritakse mullaviljakuse mõju taimede mitmekesisusele. Iga aasta lisatakse osadele prooviruutudele väetist, mis suurendab taimede biomassi ja teistele prooviruutudele süsinikku, mis jällegi vähendab taimede biomassi. Kersti, Madli ja Riin (koos Kersti Püssaga Taimeökoloogia töögrupist) käisid eksperimendi püsimärgistusi uuendamas ja süsinikuruutudele suhkrut lisamas.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2019 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=655|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Meie kevadseminar toimus 2.-3. mai Laelatu uurimisjaamas koos Maastike elurikkuse töörühmaga. Seekord oli seminari teemaks meetodid ökoloogias ja kuulasime huvitavaid ettekandeid nii mudelitest, genoomikast kui ka ökosüsteemiteenuste hindamisest. Meil oli hea meel kuulata külalisesinejat Raul Vicente Zafra't, kes on Tartu ülikooli andmeteaduse proffessor. Ta tutvustas masinõppe ja süvaõppe meetodeid ning nende rakendusvõimalusi ökoloogias. Seminari lõpus oli meil aega väikeseks jalutuskäiguks liigirikkal Laelatu puisniidul ning uurisime niidul nurmenukke harrastusteaduse projekti "Eesti otsib nurmenukke" tarbeks.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Ülle, Riin ja Madli esinesid Teoreetilise bioloogia kevadkoolis

[img_assist|nid=654|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=195]26.-29. aprillil toimus Võrumaal asuvas Nõiariigis juba 45. Teoreetilise bioloogia kevadkool. Seekord oli teemaks biogeograafia ja kuulda sai nii loomade, taimede, seente kui ka samblike levikust Eestis ja mujal maailmas. Meie töörühmast osalesid kevadkoolis Ülle, Riin ja Madli. Ülle rääkis Balti taimegeograafia ühingust, Riin tegi ettekande taimetunnuste biogeograafiast ning Madli tutvustas, kuidas kasutada arvutisimulatsioone saarte biogeograafia uurimiseks. Kevadkooli tekstide kogumikku panustasid biogeograafiliste juttudega Ülle, Meelis ja Madli.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Uus artikkel tumedast elurikkusest troopilistel saartel

[img_assist|nid=652|title=|desc=|link=url|url=https://twitter.com/BioGeoMacro/status/1121304957947457537|align=left|width=260|height=137]Uues artiklis uuris Meelis koos kolleegidega Saksamaalt Göttingeni ülikoolist Indoneesia väikesaarte puittaimede koosluseid. Nad kasutasid liigifondi ja tumeda elurikkuse metoodikat, et välja selgitada, mis mõjutab saarte liigirikkust.

Schrader, J., Köning, C., Moeljoni, S., Pärtel, M. & Kreft, H. (2019). Requirements of plant species are linked to area and determine species pool and richness on small islands. Journal of Vegetation Science doi:10.1111/jvs.12758





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Uus artikkel seemnete levimiskaugustest

[img_assist|nid=653|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=196]Riin oli uue uurimuse kaasautoriks, kus vaadeldi seemnete levimiskauguste laiuskraadilist gradienti. Töös võeti kokku kõik varem ilmunud levimiskauguste andmed koos geograafiliste koordinaatidega ning leiti, et ekvaatori lähistel levivad seemned keskmiselt palju kaugemale kui parasvöötmes. Artikli kõik autorid töötasid hiljuti koos Uus-Lõuna-Walesi ülikoolis Austraalias.

Chen, S., Tamme, R., Thomson, F. J. & Moles, A. T. (2019). Seeds tend to disperse further in the tropics. Ecology Letters 22:954-961








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 DarkDivNet2019 töötuba

[img_assist|nid=650|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=145]Tumeda elurikkuse uurimisvõrgustiku esimene töötuba (DarkDivNet2019) toimub 20.-23. novembril Tartus. Hall ja sombune november on just sobiv aeg, et arutleda tumeda elurikkuse teemadel. Töötoas esinevad mitmed kutsutud külalised ning ootame ka suulisi või posterettekandeid osalejatelt. Kõik DarkDivNet liikmed ja teised tumeda elurikkuse uurijad on oodatud töötoas osalema. Osalemistasu puudub, aga reisi- ja elamiskulud tuleb endal kanda. DarkDivNet2019 töötuba toimub koostöös EcolChange teaduse tippkeskusega ja seda toetab maateaduste ja ökoloogia doktorikool.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Ene ja Ülle käisid Tenerifel

[img_assist|nid=651|title=Guimari vulkaaniline poolkõrb|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]10. – 17.04 toimus Tenerife saarel Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kursus "Taimkatte kõrgusvööndilisuse seaduspärad: evolutsioon, ökoloogia ja inimmõju". Kursuse raames tutvusid TÜ teadlased ja doktorandid Tenerife taimkatte kõrgusvööndilise varieeruvuse mustrite ning inimtegevuse mõjudega kohalikule loodusele. Kursuse eesmärgiks oli avardada doktorantide silmaringi laiemas skaalas ning suurendada teadmisi ning arusaamist taimkatet kujundavatest protsessidest ja taimede kohastumisest erinevate keskkonnatingimustega. Tenerife saare loodus on väga varieeruv ning läbides vaid lühikesi vahemaid on võimalik märgata kiiret koosluste ja taimkatte vaheldumist, mistõttu oli just Tenerife ideaalne koht vastava kursuse läbiviimiseks. Lisaks õppetööle viidi läbi ka välitööd DarkDivNet projekti tarvis.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Eesti otsib nurmenukke!

[img_assist|nid=647|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Tartu Ülikooli teadlased ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad sel kevadel liituma ühe põneva kodanikuteaduse algatusega – Eesti otsib nurmenukke! Osalemiseks pole vaja eelteadmisi. Vaatluse läbiviimiseks on vaja vaid silmata ühes kasvukohas saja taime õisi ning märkida nutiveebi abil, kas tegu on S-tüüpi või L-tüüpi nurmenukuga. Meile kõigile tuttav kevadlill nurmenukk on selline eriline taim, millel isegi palja silmaga on võimalik õie järgi geenitüüpi eristada. Talguliste abil kogutavate üle-eestiliste andmetega saavad teadlased hinnata Eesti looduse tervislikku seisundit ning liikide ja elupaikade käekäiku.

Aprilli keskel avaneb ka üleskutse koduleht www.nurmenukk.ee






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2019 Meelis tutvustas gümnaasiumiastme parimatele bioloogiatundjatele elurikkuse saladusi

[img_assist|nid=645|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=146]
9.-10. märtsil toimus Tartus gümnaasiumiastme bioloogiaolümpiaadi lõppvoor. Meelis Pärtel pidas osalejatele huvitava ettekande "Elurikkuse saladuste jälil", kus ta tutvustas meie töörühma ja kolleegide värskeid uurimistulemusi ning veel vastusteta küsimusi, mille lahendusteni peavad tulevikus jõudma uued põlvkonnad.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2019 Uus töörühm botaanika osakonnas

[img_assist|nid=644|title=|desc=|link=popup|align=left|width=275|height=183]Makroökoloogia töörühmast on välja võrsunud Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm, mida juhivad Dr. Tsipe Aavik ja Dr. Aveliina Helm. Värske töörühma tegevused keskenduvad inimeste ja looduskeskkonna suhetele ning püütakse leida parimaid lahendusi elurikkuse kaitseks ja taastamiseks. Oluline osa töödest viiakse läbi poollooduslikel niidukooslustel, kus vaadatakse maastikukasutuse mõju nii geneetilisele kui liigilisele mitmekesisusele ja nendega seotud looduse hüvedele.

Maastike elurikkuse töörühm jätkab tihedat koostööd oma lähimate kolleegidega Tartu Ülikooli Makroökoloogia töörühmast ja Taimeökoloogia töörühmast.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2019 Tartu ülikooli lahtiste uste päev

[img_assist|nid=632|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=146]
27. veebruaril toimus Tartu ülikoolis lahtiste uste päev, kus tulevased tudengid said muuhulgas osaleda erinevates töötubades, et teadustööga tutvuda. Meie töörühma tegemisi tutvustasid Kersti, Madli ja Iris, kes näitasid ökoloogilisi arvutisimulatsioone ja rääkisid geneetilisest mitmekesisusest ning maastikumuutustest.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2019 DarkDivNet'i värske uudiskiri

[img_assist|nid=631|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=158]Äsja on ilmunud globaalse uurimusvõrgustiku DarkDivNet uudiskiri, mis annab ülevaate DarkDivNet arengutest ja kutsub üles võrgustikuga liituma, eriti piirkondadest, mis on veel katmata. Lisaks tutvustatakse uut veebitööriista alade valimiseks ja lisauurimust mullaelustikuga seonduvalt (SOIL-DarkDivNet). Kuulutati välja ka esimene DarkDivNet töötuba, mis toimub 20-23. novembril 2019 Tartus.

DarkDivNet otsib enda tiimi toimekat doktoranti, projekt algab septembris 2019! Huvi korral kirjutada Prof. Meelis Pärtelile (meelis.partel@ut.ee).
Järel-doktori kohast huvitunutel võtta samuti ühendust Prof. Meelis Pärteliga.

DarkDivNet'i edasisi tegemisi saab jälgida Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühma twitteri kontolt https://twitter.com/MacroecologyUT


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2019 Rahvusvaheline biogeograafia konverents Hispaanias

[img_assist|nid=626|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=232]8-12. jaanuaril 2019 osalesid Meelis ja Robert “Rahvusvahelise Biogeograafia Ühingu 9. konverentsil Malagas, Hispaanias. Robert pidas ettekande kuidas hinnata elupaiga sobivust hetkel kohal ja puudu olevatele taimeliikidele Euroopas. Meelis esitles globaalset uurimusvõrgustikku DarkDivNet.
Biogeograafia Ühingu konverents pakub head võimalust kohtuda sama alaga tegelevate teadlastega kogu maailmast ning saada teada uusimatest teadustulemustest biogeograafias.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Uus artikkel maa-aluse elurikkuse olulisusest

[img_assist|nid=623|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Sabrina avaldas koostöös Maarja Öpiku ja Martti Vasaraga taimeökoloogia töörühmast ning Scott Wilson-ga Regina ülikoolist Kanadast uue artikli maa-aluse taimede liigirikkuse olulisusest kogu liigirikkuse hindamisel erinevates elupaigatüüpides. Maa-alune liigirikkus määrati taimejuurte põhjal. Autorid kasutasid maa-aluste taimeliikide määramiseks uudseid molekulaarseid meetodeid. Nad leidsid, et ainult maapealne või maa-alune liigirikkus ei anna õiget hinnangut elupaiga tegeliku liigirikkuse kohta. Seega on oluline arvesse võtta nii maapealne kui maa-alune liigirikkus taimekoosluste uurimisel.

Träger, S, Öpik, M, Vasar, M, Wilson, SD (2018). Belowground plant parts are crucial for comprehensively estimating total plant richness in herbaceous and woody habitats, Ecology, doi: 10.1002/ecy.2575


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Lisanna kaitses doktorikraadi!

[img_assist|nid=622|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]12. detsembril kaitses Lisanna Schmidt suurepäraselt oma doktoritöö, mille teemaks oli “Kahe lähedase ja hübridiseeruva tarnaliigi fenotüübiline ning geneetiline eristumine Eestis ja Šveitsis" ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Lisanna juhendajaks oli Tatjana Oja ning oponendiks professor Paul Ashton Edge Hilli ülikoolist Inglismaalt.

Tuult tiibadesse!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Marianne võitis 1. preemia teadustööde riiklikul konkursil

[img_assist|nid=621|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=200]Meie töörühma 1.a magistrant Marianne Kaldra sai Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bakalaureusetasemel 1. preemia (960 eur). Konkursitöö „Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides” juhendajaks oli teadur Tsipe Aavik.

Palju õnne!














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Teadusekspeditsioon vulkaanilisel Réunioni saarel

[img_assist|nid=620|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=126]18. nov – 1. dets osalesid Meelis, Ülle, Aurele, Madli, Miina, Elisabeth ja Diego teadusekspeditsioonil Réunioni saarel, kui Prantsusmaalt alguse saanud protestid nad ootamatult lõksu jätsid.
Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli korraldatud ekspeditsiooni eesmärgiks oli pakkuda erinevate ülikoolide doktorantidele võimalust uurida Réunioni loodust ning koguda väärtuslike teadusandmeid ja -proove. Protestide tõttu olid aga kõik suuremad teed blokeeritud ning tanklad suletud. Umbes Saaremaa suurusel saarel said noored teadlased liikuda enamasti vaid jala ja piiratud alal. Tudengid on aga nutikad - kiirelt plaane muutes ja kohalike abiga said ka välitööd tehtud.

Loe nende seiklustest lähemalt Heurekast, Novaatorist ja Õhtulehest


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Aveliina pälvis teadusajakirjanduse sõbra auhinna "Ökul"

[img_assist|nid=619|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]21. novembril toimus Tartus Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud teaduskommunikatsiooni konverents, mille teemaks oli sel aastal „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?”. Lisaks ettekannetele ja ümarlaua aruteludele anti üle ka erinevaid teaduse populariseerimisega seotuid auhindu. Eesti Teadusajakirjanduse Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinnaga "Ökul" tunnustati Aveliina Helmi.

Palju õnne Aveliina!





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Uus artikkel uurib kuidas algselt täiesti elutud saared taime- ja loomaliikide poolt asustatakse

[img_assist|nid=618|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Madli Jõks ja Meelis Pärtel kasutasid Hawaii, Galapagose, Kanaaride, Roheneeme saarte ja Assooride taimekoosluste uurimiseks arvutisimulatsiooni, mis jäljendas taimede jõudmist saartele, nende levimist saarestikus, liikidevahelist konkureerimist, evolutsioneerumist ning väljasuremist. Eelkõige uuriti, millistest teguritest sõltub saarte taimede liigirikkus ja liigiline koosseis ning kas oluline on saare suurus, saarel olevate eriilmeliste elupaikade arv ja millist rolli mängib saare asukoht saarestikus. Arvutisimulatsioonid pakuvad võimalusi uuringuteks, mida ei ole võimalik looduses teha, näiteks tõsta saari saarestikus ümber. Saarestike virtuaalkaarte muutes jäljendati simulatsioonides nii realistlikke kui ka vähemrealistlikke olusid, milles elurikkus miljonite aastate jooksul võib kujunenud olla; simulatsiooni lõppedes võrreldi tulemusi tegelikkusega. Tulemustest võib järeldada, et elupaikade mitmekesisus on olnud seniarvatust olulisem saarte elurikkuse kujundaja. Lisaks leidsid nad, et saare asukoht saarestikus mängib olulist rolli, eriti just piklike saarestike puhul.

Jõks, M. & Pärtel, M. 2018. Plant diversity in Oceanic archipelagos: realistic patterns emulated by an agent‐based computer simulation. Ecography


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=617|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=97]Sügisene töörühma seminar toimus 1-2. novembril Carl Schmidti Majas, Põltsamaal. Seminari teemaks oli seekord 'granditaotlused', kuna paljud meist plaanivad kevadiseks vooruks uurimisprojekti kirjutada. Seminaril oli hea võimalus läbi arutada projektide kõikvõimalikud kitsaskohad. Järgmisel päeval oli meil ekskursioon Põltsamaa muuseumis koos särava giidi, Rutt Tänavaga, et saada veidi rohkem teada linna põnevast ajaloost.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Globaalne võrgustik tumeda elurikkuse uurimiseks

[img_assist|nid=608|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=187]Meie töörühm algatas uue globaalse välitööde võrgustiku tumeda elurikkuse uurimiseks (DarkDivNet). Välitööde võrgustik lubab võrrelda tumedat elurikkust üle kogu maailma, sest igal pool kasutatakse sama metoodikat. DarkDivNet on loodud koostöös Taimeökoloogia töörühmaga ja mitmete väliskolleegidega ning juba on mitmed ökoloogid üle kogu maailma võrgustikuga liitunud ja planeeritud on üle 70 uurimisala.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Uus artikkel taimeleviste liikumisest killustunud maastikus

[img_assist|nid=616|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]Rootsi kolleegide Jan Plue ja Sara Cousinsi eestvedamisel ning Tsipe osalusel valmis artikkel, milles uuriti koduloomade rolli ruumiliselt killustunud niidukoosluste vahelises taimeleviste liikumises. Töös, mis viidi läbi Stockholmi lähedase saarestiku niidukooslustel leiduvate ümaralehise kelluka Campanula rotundifolia populatsioonide näitel, kasutati maastikugeneetika meetodeid. Need meetodid võimaldasid kindlaks teha, et kellukapopulatsioonide geneetiline mitmekesisus ning populatsioonide vaheline geenivool oli kõrgem nendes niidulaikudes, mis olid roteeruvate kariloomade võrgustiku abil ühenduses teiste sarnaste niidulaikudega. Populatsioonid nendel niidualadel, mis enam taolisse rotatsioonisüsteemi ei kuulunud, olid geneetiliselt vaesemad. See teadustöö näitab, et ruumiliselt roteeruv karjatamissüsteem aitab olulisel määral parandada killustunud niidukoosluste ja seal leiduvate taimepopulatsioonide vahelist leviste liikumist ning võimaldab selle abil luua ning säilitada geneetiliselt rikkaid populatsioone ja liigiliselt mitmekesisemaid kooslusi.

Plue, J., Aavik, T. & Cousins, S.A.O. (2018) Grazing networks promote plant functional connectivity among isolated grassland communities. Diversity and Distributions, doi: 10.1111/ddi.12842.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Laelatu sügisakadeemia

[img_assist|nid=615|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]13-14. oktoobril korraldas TÜ botaanika osakond teistkordselt ürituse nimega 'Laelatu akadeemia', Virtsu lähedal Laelatu bioloogiajaamas. Seekordse akadeemia eesmärgiks oli arutleda, kas püsimetsandus Eestis on utoopia või realistlik lahendus elurikkaks metsamajandamiseks. Oma teadmisi/kogemusi olid nõus jagama Kaido Kama, Rainer Kuuba, Raul Rosenvald ja Eerik Leibak. Kokku osales üle 30 inimese, kellest enamik olid kooliõpilased ja 1-2. a loodusteaduste tudengid. Meie töörühmast olid aktiivselt korraldamas ja osalemas Meelis, Liis ja Ene.

Rohkem pilte näeb siit!


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Sabrina sai Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse

[img_assist|nid=529|title=|desc=|link=popup|align=left|width=180|height=180]Sabrina Träger sai Eesti Teadusagentuurilt Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse oma projekti "Maastiku konfiguratsiooni mõju hindamine nurmenuku populatsioonide funktsionaalsele sidususele maastikugenoomika meetodite abil". Sabrina kaitses oma doktorikraadi Kanadas 2016. aastal ning töötab meie töörühmas alates 2017. aastast. Septembris alustab ta oma uue projekti raames uuringuid maastikuelementide mõjust hariliku nurmenuku geneetilisele mitmekesisusele.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Taastamisökoloogia konverents Islandil

[img_assist|nid=614|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Sabrina ja Liis osalesid Euroopa taastamisökoloogia ühingu 11. konverentsil, mille alateemaks oli ’taastamine kliimamuutuste valguses’. Konverents leidis aset 9-13. septembril Reykjavíkis, Islandil. Liis tutvustas Eesti suureskaalalist loopealsete taastamise projekti ’Elu alvaritele’. Sabrina pidas ettekande maastikugeneetikast ja selle olulisest niitude taastamisel. Konverentsil olid väga head plenaarid ning päevad täis põnevaid ettekandeid. Lisaks oli neil võimalus veidi tutvuda ka Islandi üllatava looduse ja ilmaoludega.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Uus doktorant

[img_assist|nid=609|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=193]Meie töörühmaga liitus uus doktorant, Iris Reinula, kelle doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas geneetiline mitmekesisus reageerib maastikumuutustele ajalise viibega. Lisaks proovib ta leida adaptiivse tähtsusega lookusi ja maastikumuutuste mõju adaptiivsele (loodusliku valiku all olevale) geneetilisele mitmekesisusele ning uurida, kas ja mil määral toimub erinevate ruumiliselt eraldatud taimepopulatsioonide vahel leviste ning õietolmu vahetust. Tema doktoritöö juhendaja on teadur Tsipe Aavik.

Tere tulemast!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 Uus artikkel Neoliitikumi taimede invasiooni hüpoteesidest

[img_assist|nid=612|title=Invasioonide võimalikud rajad|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meelis on kaasautor artikklis, mille eesmärgiks oli välja selgitada kuidas liikide tunnuste erinevused, tänane ja ajalooline evolutsiooniline taust ning inimtegevus võib koostoimides mõjutada tänaseid invasiivsete liikide levikumustreid. Tegemist ei ole mastaapse ülevaateartikliga, vaid autorid toovad välja ja arutlevad mõnede tööde üle, mis on testinud Neoliitikumi taimede invasiooni hüpoteesidest tulenevaid ennustusi.

MacDougall, A. S., McCune, J. L., Eriksson, O., Cousins, S. A. O., Pärtel, M., Firn, J., & Hierro, J. L. (2018). The Neolithic Plant Invasion Hypothesis: the role of preadaptation and disturbance in grassland invasion. New Phytologist, 220(1), 94-103.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 Meelis käis Belgias doktoritööd oponeerimas

[img_assist|nid=600|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=121]31. augustil oli Meelis kutsutud Yongjie Liu doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmeks Antwerpeni ülikooli. Töö käsitles kolmemõõtmelise mullahetrogeensuse mõju taimekoosluste struktuurile ja funktsioneerimisele. Lähemalt saab töö kohta lugeda siit.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 GLOBE Eesti õppe-ekspeditsioon

[img_assist|nid=599|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Ene osales juhendajana GLOBE Eesti 2018 aasta õppe-ekspeditsioonil (GLOBE - Global Learning and Observations to Benefit Environment). GLOBE programm töötab teadusliku mõtteviisi ja teadusliku maailmavaate levitamise nimel ja seisab keskkonnateadlikkuse eest.

GLOBE Eesti 2018. aasta ekspeditsioon toimus 13-16 augustil Pärnumaal, Jõulumäe Spordi- ja tervisekeskuses. Seekordsel ekspeditsioonil osales kokku veidi üle saja õpilase, lisaks olid külas GLOBE programmi USA koordinaator Jennifer Bourgeault ja Eesti teadusagentuuri esindajana Terje Tuisk, ürituse avamisel pidas kõne USA Eesti saatkonna esindaja.

Ekspeditsioonist osavõtjad, 13-16 aastased kooliõpilased, uurisid Jõulumäe ja lähipiirkonna mullastikku, veekogude elustikku, veekogude vee keemilist koostist, süsinikuringet metsas, metsataimestikku ja tegid põhjalikke ilmavaatlusi. Uurimusi juhendasid Tartu Ülikooli doktorandid ja teadlased. Tulemusi ja järeldusi esitati ja nende üle arutleti viimasel päeval. GLOBE Eesti 2018 ekspeditsioonile andis erilise sära ja väärtuse noorte osavõtjate loomingulisus ja kõrge teaduslik tase.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2018 Taimeteadlased üle maailma kohtusid Montanas, USAs

[img_assist|nid=598|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=129]22-27. juulil osalesid mitmed meie praegused ja endised töörühma liikmed 61. Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni sümpoosionil. Meelis ja Carlos korraldasid erisessiooni, mille teemaks ‘Species pools across scales: an integrative perspective’. Liigifondist rääkis selles sessioonis ka meie endine järeldoktor Jody Price. Jon Bennett tegi ettekande funktsionaalsetest tunnustes, Inga Hiiesalu mükoriisast Himaalaja kõrgmäestikus ja Triin Reitalu taimestiku ajaloost. Sümpoosioni peateemaks oli sel aastal "Natural Ecosystems as Benchmarks for Vegetation Science".





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2018 Looduskaitsebioloogia kongress Jyväskyläs, Soomes

[img_assist|nid=596|title=Allesjäänud elurikkuse päästmiseks pole enam palju aega jäänud|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]12-15. juunil toimus 5. Euroopa Looduskaitsebioloogia kongress. Selleaastase kongressi teemaks oli Maa ökosüsteemide jätkusuutlikus ja inimkonna heaolu. Meie töörühmast pidas Aveliina ettekande oma tööst IPBES-s. Liis tutvustas loopealsete taastamisprojekti ‘Elu alvaritele’. Carlosoli kutsutud läbi viima töötuba, mille teemaks oli ‘From fungi to flies: broadening the use of functional traits in conservation’. Ignaciol ja Elisabethil olid posterettekanded pool-looduslike koosluste ökosüsteemiteenustest. Üldiselt oli kongress hästi korraldatud ja käsitletud teemad aktuaalsed ning kiiret lahendamist vajavad.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2018 Ka Liina kaitses doktorikraadi

[img_assist|nid=595|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kas nädalat hiljem, 8. juunil, kaitses ka Liina Saar edukalt oma doktoritöö “Niidutaimede mitmekesisuse dünaamika muutuvates maastikes“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Liina juhendajateks olid vanemteadur Aveliina Helm ja prof. Meelis Pärtel ning oponendiks prof. Robin Pakeman, James Huttoni instituudist Suurbritanniast.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Kersti kaitses doktorikraadi

[img_assist|nid=594|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]28. mail kaitses Kersti Riibak edukalt oma doktoritöö “Levimispiirangu osatähtsus taimede tumeda elurikkuse kujunemisel“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Kersti juhendajaks oli prof. Meelis Pärtel ning oponendiks vanemteadur Borja Jiménez-Alfaro Hispaaniast, Oviedo Ülikoolist.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Laelatu kevadakadeemia

[img_assist|nid=593|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]26-27. mai korraldas TÜ botaanika osakond ürituse nimega 'Laelatu kevadakadeemia', Virtsu lähedal Laelatu bioloogiajaamas. Ürituse eesmärgiks oli kokku tuua kogenumad taimeteaduste taustaga inimesed ning bakalaureuse 1-2. a tudengid (TÜ, EMÜ, TTÜ) ja keskkooliõpilased, et arutada kuidas saab taimeteadus panustada 21. saj keskkonnaprobleemide lahendamisse. Meie töörühmast olid aktiivselt korraldamas ja osalemas Meelis, Aveliina, Liis ja Ene.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Aveliina valiti Eesti looduskaitse märgi laureaadiks

[img_assist|nid=592|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=107]Ökoloog ja pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm valiti Eesti looduskaitse hõbemärgi laureaadiks. Looduskaitsemärgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki antakse välja alates 2011. aastast ning tänaseks on välja antud 51 märki.

Palju õnne, Aveliina!


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=591|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kevadine töörühma seminar toimus 10-11. mail taaskord Laelatu bioloogiajaamas. Seminari teemaks oli seekord interaktsioonid makroökoloogias. Lisaks töörühma liikmetele oli meil ka kolm külalisesinejat – Maarja Öpik (taimeökoloogia vanemteadur), Tiit Teder (entomoloogia vanemteadur) ja Krista Takkis (järeldoktor EMÜs). Ettekanded olid mitmekesised ja põnevad - taimede, seente, kalade globaalsetest mustritest, kliimamuutuste mõjust tolmeldajatele, liigirikkuse ja geneetilise mitmekesisuse omavahelistest seostest, interaktsioonide võlast jpm. Järgmisel hommikul külastasime õisi täis Salevere salumäge ja Tuhu sood.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Meelis pidas põllumajanduslikul seminaril ettekande

[img_assist|nid=590|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Märtsis toimus põllumajandusettevõtte Väderstad seminar ja masinademo, kus räägiti ettevõtte viimastest uudistest, kuid kohale oli kutsutud ka prof. Meelis Pärtel Tartu ülikoolist ning Evelin Loit Maaülikoolist. Meelis pidas ettekande globaalselt muutuvast keskkonnast ja kliimast ning kuidas see mõjutab põllumeest ja vastupidi. Evelin rääkis teraviljade sordiaretusest.

Loe lähemalt siit.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 XIII Eesti Ökoloogiakonverents

[img_assist|nid=585|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=147]20. aprillil toimus Tartus taaskord Eesti ökoloogiakonverents "Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas", mis oli juba järjekorras kolmeteistkümnes. Meie töörühmast pidas ettekande Aveliina, teemal ’Eesti niidud – kellele ja milleks?’. Kogu konverentsi kava oli sisukas ja põnev – kaetud oli lai palett ökoloogiaalastest uuringutest Eestis ning nende seos ühiskonna jaoks oluliste lahendamist vajavate probleemidega. Konverentsi korraldas Eesti Ökoloogiakogu koostöös teaduse tippkeskusega EcolChange.

Uudis Novaatoris





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 Makroökoloogia konverents Šveitsis

[img_assist|nid=584|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=164]10-13. aprillil osalesid Meelis ja Aurèle iga-aastasel makroökoloogia konverentsil, mis toimus sel korral Birmendorfis. Konverentsi teemaks oli ’Makroökoloogia suurandmete ajastul’. Aurèle tegi ettekande taimede ja mükorissete seente korrelatsioonist globaalsel skaalal ning Meelis esitles tulemusi taimede mitmekesisuse mustritest Euroopas. Konverentsil oli palju põnevaid ettekandeid ning neil oli võimalus mõtteid vahetada ja koostöövõimalusi arutada mitmete tippteadlastega üle maailma.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Valmis ülemaailmne looduse seisundi aruanne

[img_assist|nid=582|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]ÜRO liikmesriikide poolt loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märtsil rohkem kui saja riigi 550 teadlase panusega koostatud regioonipõhised aruanded, mis koondavad senise parima teadmise looduse seisundi, seda ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta. Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitleva IPBES-i aruande valmimisele aitas kaasa ka Aveliina.

Pikemalt saab lugeda siit!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Mulla seemnepankade kasvatamine

[img_assist|nid=583|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Liis ja Elisabeth külvasid märtsi alguses Oa tänava kasvuhoones üle 150 mulla seemnepanga proovi. Proovid on kogutud loopealsete taastamisprojekti ’Elu alvaritele’ raames. Katsega soovitakse uurida, kas tugevalt kadakate ja mändidega kinni kasvanud aladel on veel mullas säilinud avatud loopealsetele iseloomulike rohttaimeliikide idanemisvõimelisi seemneid. Loopealsete puhastamisel kadakatest ja mändidest oleks sel juhul niiduilmelise koosluse taastumine kiirem.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsegeneetika konverents Viinis

[img_assist|nid=581|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=200]Sabrina ja Iris osalesid 26-28. veebruaril iga-aastasel looduskaitsegeneetika konverentsil Viinis, Austrias. Nad esitasid oma värskeid tulemusi Eesti loopealsete pindala vähenemise ja fragmenteerumise mõjust nurmenuku (Primula veris) geneetilisele mitmekesisusele. Viini loodusmuuseumis toimunud konverentsi eesmärgiks oli edendada koostööd teadlaste ja looduskaitse praktikute vahel.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Nordic Oikos konverents Trondheimis

[img_assist|nid=580|title=|desc=|link=popup|align=right|width=259|height=188]Aveliina, Liis ja Liina osalesid 19-22. veebruaril Nordic Oikose konverentsil Trondheimis, Norras. Aveliina pidas ettekande mükoriisa seente väljasuremisvõlast pool-looduslikes niidukooslustes. Ta oli kutsutud oma arvamust avaldama ka paneel debatti, mille teemaks oli ’Ökoloogia olulisus ühiskonnas’ – Või: Kas ökoloogia ja ökoloogid suudavat miskit maailmas muuta? Liis tegi konverentsil posterettekande heade levijate kadumisest Euroopa niitudelt. Liina esines samuti postriga, mis käsitles Euroopa pool-looduslike niidukoosluste võitjaid ja kaotajaid.
Konverentsil olid suurepärased plenaarid ning päevad täis põnevaid ettekandeid.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Sabrina osales bioinformaatika talvekoolis Šveitsis

[img_assist|nid=579|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=196]11.-17. veebruaril osales Sabrina bioinformaatikateemalises (Bioinformatics for Adaptation Genomics) talveülikoolis Weggise linnas Šveitsis. Nädala jooksul kogus ta kasulikke teadmisi erinevate geneetiliste analüüside (RAD ja RNA sekveneerimine) ja kogu genoomi järjestamise kohta. Talveülikoolis osales 30 inimest 11 riigist üle kogu maailma ning osalejatel oli hea võimalus vestelda bioinformaatika spetsialistidega ning oma uusi teadmisi praktikas rakendada.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Teaduskommunikatsiooni koolitus Tallinna Ülikoolis

[img_assist|nid=577|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]15. veebruaril osalesid Aveliina, Tsipe, Liis ja Elisabeth Teaduskommunikatsiooni koolitusel "Kuidas rääkida loodusest ning enda tööst tavainimestele ja otsustajatele?". Koolituse läbiviijateks olid Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk ning Tartu Ülikooli juhtivteadur ja Postimehe Aasta Inimene 2017 Asko Lõhmus. Meediaga suhlemine on väga oluline, kuid pole teadlase jaoks just lihtne ülesanne. See nõuab vastavaid teadmisi, enesekindlust ja harjutamist. Koolituse esimesteks nõuanneteks olid, et meediasse astudes peab teadlasel olema öelda selge sõnum ning tuleks oodata õiget aega ja kohta, kus oleks selle sõnumi mõju suurim.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Loodusviktoriin kooliõpilastele

[img_assist|nid=578|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]7. veebruaril toimus Tallinna 32. Keskkooli traditsiooniline loodusviktoriin, mis sel korral oli pühendatud taimedele. Seekordsesse žüriisse kuulusid külalistena Ülle Reier ja Kai Vellak TÜ ÖMI botaanika osakonnast ja Eesti Orhideekaitse klubi presidendt Ester Valdvee ja püsiliikmena kooli füüsikaõpetaja Aarne Silas. Ürituse korraldajad olid bioloogiaõpetaja Krista Kiisler ja 12b klassi õpilased. Viieliikmelisi võiskondi osales põhikoolist 7 ja gümnaasiumist 11. Iga žüriiliige tutvustas enda tegevust ja esitas oma erialalt viis illustreeritud küsimust. Viktoriin oli hästi korraldatud ja tänu ürituse juhtidele ja praktilistele füüsika lisaülesannetele väga meeleolukas. Võitjaid ja pilte näeb siit.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsenädal Novaatoris

[img_assist|nid=576|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=163]Veebruari alguses oli teadusuudiste portaalis Novaator looduskaitsenädal, mille raames avaldati Tsipe, Aveliina ja Mart Meriste kaasabil järgnevad looduskaitseteemalised artiklid-arvamusavaldused:
Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks!
Looduse hüvedele hinnasilt: palju sina maksaksid tolmeldamise eest?
Kadumise äärel loopealsetelt leiti Eestile 6 uut ämblikuliiki

Lisaks ka fotolugu lummavatest loopealsetest ning video kuidas Eesti ainuke arahnoloog ämblikke määrab.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Ekspeditsioon vulkaanilisele Réunioni saarele

[img_assist|nid=573|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Meelis ja Aurele külastasid koos geoloogia osakonna kolleegide Leho Ainsaare ja Tõnu Meidlaga ning doktorikooli projektijuhi Kristel Taitsiga Réunioni saart, et valmistada ette Novembris 2018 toimuvat doktorantidele mõeldud ekspeditsiooni. Nädala vältel selgitasid nad kohaliku ülikooli teadurite Dominique Strasberg ja Claudine Ah-Peng kaasabil välja, millised on sealsed teaduslikud ja logistilised võimalused ekspeditsiooni edukaks läbiviimiseks.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Kohtumine looduskaitsepraktikutega

[img_assist|nid=575|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]23. jaanuaril toimusid Tallinnas mõttetalgud, et kaardistada looduskaitses vajalikud uuringud. Kokku said keskkonnaministeeriumi, keskkonnameti ja riikliku metsamajanduse keskuse looduskaitse osakondade töötajad ning Tartu ülikooli teadlased. Meie töörühmast olid oma teadmistega abiks Tsipe ja Aveliina. Selgusid mitmed pakilised küsimused, mida tuleks teaduslikele uuringutele tuginedes lahendama asuda. Ürituse eestvedajaks oli Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, kelle peamiseks tegevuseks on juba aastaid looduse ökoloogilise terviku kaitsmine ning teaduspõhise looduskaitse arendamine.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Külaline Helsingi Ülikoolist

[img_assist|nid=574|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=201]18. jaanuaril külastas meie töörühma Etsuko Nonaka, et arutada võimalikke maastikugeneetika alaseid koostöövõimalusi Tsipega. Etsuko on hetkel järeldoktorantuuris Helsingi Ülikoolis, metapopulatsiooni uurimiskeskuses. Ta on laiahaardeline teadlane, kes huvitub nii populatsiooni-, koosluse- ja evolutsiooniökoloogiast kui ka maastiku tasemel toimuvatest protsessidest ning kasutab uurimusküsimuste lahendamiseks erinevaid matemaatilisi ja arvutuslikke meetodeid.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Loe vanemaid uudiseid arhiivist!

Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi makroökoloogia töörühm on uurimise alla võtnud elurikkuse aspektid erinevates taksonoomilistes rühmades ja eri ruumiskaaladel. [img_assist|nid=156|title=|desc=|link=url|url=http://www.botany.ut.ee/macroecology/en/node/17|align=right|width=50|height=17]LOE LÄHEMALT meie tegemistest ning vaata KAARDILT meie töörühma uurimisalade asukohti ning osalemisi konverentsidel!


Hakka ka meie TWITTERI jälgijaks.

Vaata meie sõsartöörühma veebilehte - Maastike elurikkuse töörühm.



UUDISED

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2020 Tere tulemast, Eleonora

[img_assist|nid=705|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]
Meil on hea meel tervitada makroökoloogia töörühma uut liiget! Eleonora alustas septembris oma doktorantuuri. Ta uurib Carlose juhendamisel erinevate taksonoomiliste rühmade funktsionaalset spektrumit ning kuidas see muutub liikide kadumisel.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2020 Sügisene kogunemine

[img_assist|nid=704|title=|desc=|link=popup|align=left|width=410|height=200]
Käisime ühel septembri pärastlõunal väiksema grupiga Meelisel külas. Kohal olid ka maastike elurikkuse töörühma liikmed, kellega meil on siiani tihe koostöö. Õhtu jooksul jutustasime möödunud suve välitöödest ja uue aasta plaanidest.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2020 Eksperiment kasvuhoones

[img_assist|nid=699|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=267]
Doktorant Slendy viis sel suvel läbi kasvuhooneeksperimendi, kus ta kasvatas ~50 rohumaa taimeliiki erinevates mullaniiskuse tingimustes ning mõõtis taimede tunnuseid nii maa peal kui ka maa all. Eksperiment kestis kaks kuud ning selle aja jooksul tuli näiteks istutada 1500 väikest idandit, pesta 500 juureproovi ning mõõta 1500 taimelehte. Slendyt aitasid ta juhendajad Carlos ja Riin ning paljud abilised nii makroökoloogia kui ka maastike elurikkuse töörühmast. See kasvuhooneeksperiment on osa Slendy doktoriprojektist, kus ta uurib, kuidas taimekoosluste funktsionaalne struktuur sõltub funktsionaalsest samaväärsusest ja toitainete kättesaadavusest.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2020 Floristika välipraktikum Tartus

[img_assist|nid=697|title=|desc=|link=none|align=left|width=200|height=267]
Sel suvel toimus floristika praktikum Tartu linnas ja lähiümbruses. Praktikumi juhendasid mitmed inimesed botaanika osakonnast - meie töörühmast Ene, Nele, Kersti ja Riin. Kursuse käigus õppisid tudengid ära tundma ning eesti ja ladina keeles nimetama 30 sambla- ja 200 soontaimeliiki. Sel aastal oli ka meie välisdoktorantidel (meie töörühmast Slendy ja Bruno) hea võimalus praktikumist osa võtta, et Eesti taimedega lähemalt tutvuda.


















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2020 Koosolek Laelatul

[img_assist|nid=692|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]
Kuigi sel aastal jäi traditsiooniline töörühma Laelatu seminar ära, siis väiksema seltskonnaga sai ikkagi viis päeva Laelatul töötatud. Carlos, Aurele, Guille, Sabrina ja Riin uurivad koos erinevate organismide tunnuste globaalset mitmekesisust ning Laelatu oli hea koht, kus intensiivselt projekti kallal töötada. Samas oli aega ka imekaunist loodust nautida.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2020 Virtuaalne kevadseminar

[img_assist|nid=691|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]
Meie iga-aastane kevadseminar toimus 6. mail koos maastike elurikkuse töörühmaga. Kui tavaliselt sõidame kevadel Laelatule, et ettekannete kõrval nautida kaunist Lääne-Eesti loodust, siis seekord kogunesime olude sunnil virtuaalses keskkonnas. Aga see ei takistanud meid arutlemast huvitavate teadusteemade üle! Seekord valisime seminari teemaks '(Peaaegu) võimatud ideed ökoloogias'. Kuulasime ettekandeid teemadel, kuidas tulevikus võiks uusi meetodeid (masinõpe) ja suurenevat ökoloogiliste andmete hulka ära kasutada, et paremini ennustada globaalmuutuste ohtu taime- ja loomakooslustele ning tõhusamalt loodust kaitsta ja taastada.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Rohemeeter - maastike elurikkuse hindaja

[img_assist|nid=690|title=|desc=|link=popup|align=right|width=261|height=215]
Meelise ja Aveliina (Maastike elurikkuse töörühm) eestvedamisel on loodud veebirakendus, mis aitab hinnata maastiku tuge elurikkuse säilimisele. Rohemeetri abil saab iga huviline uurida mistahes maismaa paika Eestis - kaardil sobiva asukoha valides, hindab rakendus 500 m raadiuse ala elurikkuse tuge praegusel hetkel, loetleb looduskaitsealused liigid ning annab soovitusi elurikkuse säilitamiseks või taastamiseks. Rakendus kasutab ~70 kaardikihti, mille seas on nii hiljuti kogutud kui ka ajaloolised andmed elupaikade ja liikide levikust, mitmed keskkonnatingimusi kirjeldavad kaardikihid ning maastikustruktuuri kirjeldavad indeksid. Loe ka artiklit Tartu Postimehes ja kuula Kuku raadio intervjuud Meelisega.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Uus artikkel vaadeldud ja tumeda elurikkuse muutustest ajas

[img_assist|nid=689|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=287]
Meil on hea meel teatada, et Diego esimene doktoritöö artikkel ilmus ajakirjas Global Change Biology! Koos Carlose ja Meelisega näitavad nad oma artiklis, et globaalmuutuste valguses on oluline võtta arvesse nii vaadeldud kui ka tumeda elurikkuse ajalist dünaamikat. Tume elurikkus on mingile alale sobivad, kuid sealt puuduvad liigid ning selle abil on võimalik täpsemalt eristada liikide arvu suurenemist ja vähenemist erinevatel ruumiskaaladel. Kuna liikide muutused erinevatel ruumiskaaladel toimuvad ajanihkega, aitab selline lähenemine paremini ennustada ja ära hoida näiteks liikide regionaalseid väljasuremisi või võõrliikide saabumisi kindlatele aladele.

Trindade, DPF, Carmona, CP, Pärtel, M. (2020). Temporal lags in observed and dark diversity in the Anthropocene. Glob Change Biol. https://doi.org/10.1111/gcb.15093












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2020 Töötame kodus

[img_assist|nid=688|title=Aurèle ja ta abiline kodukontoris|desc=|link=none|align=right|width=200|height=257]
Makroökoloogia uurimisega on õnneks võimalik edukalt tegeleda ka kodustes tingimustes (kuigi mõned meie planeeritud kasvuhoone katsed ja laboratoorsed tööd on edasi lükatud). Me loodame, et kõik on terved ja püsivad võimalusel oma kodudes!























--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2020 Meelis and Aurèle osalesid makroökoloogia konverentsil

[img_assist|nid=686|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=145]
Macro2020 konverents on Saksamaa, Austria ja Šveitsi ökoloogiaühingu 14. aastakoosolek makroökoloogia teemal ja see toimus sel aastal 2.-3. märtsil Konstanzis, Saksamaal. Konverentsil osales umbes 50 inimest ning meie töörühmast esinesid ettekannetega Aurèle ja Meelis. Aurèle esitas oma tööd globaalsest taime- ja loomatunnuste spektrist ning Meelis tutvustas värskeid tulemusi meie globaalsest võrgustikust DarkDivNet.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2020 Tere tulemast, Ji-Zhong Wan

[img_assist|nid=682|title=|desc=|link=popup|align=right|width=195|height=260]
Meil on hea meel tervitada töörühma uut liiget - Ji-Zhong Wan Hiinast. Ji-Zhong alustas veebruaris järeldoktorantuuri ning on meie töörühmas järgmised kaks aastat. Ta tegeleb peamiselt liikide leviku modelleerimisega ja looduskaitse planeerimisega.





















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2020 Diego külastas Lõuna-Boheemia ülikooli Tšehhis

[img_assist|nid=680|title=|desc=|link=none|align=left|width=195|height=260]Doktorant Diego osales sügissemestril (oktoober-jaanuar) kvantitatiivse ökoloogia kursusel Lõuna-Boheemia ülikoolis, Tšehhis. Kursusel õpiti kasutama kaasaegseid statistilisi meetodeid (CANOCO, R). Samuti oli see hea võimalus sõlmida uusi tutvusi tudengite ja teadlastega Tšehhist ja mujalt maailmast.





















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2020 Tartu ülikooli lahtiste uste päev

[img_assist|nid=679|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]
Jaanuari lõpus toimus Tartu ülikoolis lahtiste uste päev põhikooliõpilastele. Ülikooli õppekavasid tutvustasid põnevate katsete ja vaatluste abil iga osakonna doktorandid. Meie töörühmast võtsid üritusest osa Kersti ja Madli. Kersti oli üks ürituse organiseerijatest ning Madli tutvustas töötoas, kuidas ökoloogias arvutisimulatsioone kasutatakse.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 DarkDivNet konverents

[img_assist|nid=678|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]
Novembri lõpus (20.-23. november) korraldasime ühe toreda rahvusvahelise konverentsi tumeda elurikkuse teemal. Kaks päeva olid täis põnevaid ettekandeid taimede ja seente tumedast ja nähtamatust elurikkusest. Lisaks rahvusvahelistele esinejatele tegid suulise või posterettekande ka mitmed meie töörühma praegused või endised liikmed. Konverentsi viimasel päeval käisime ekskursioonil Lõuna-Eesti kaunis looduses ja Tartu observatooriumis.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 EcolChange konverents

[img_assist|nid=677|title=|desc=|link=none|align=right|width=400|height=159]

Meie töörühm on osa teaduse tippkeskusest EcolChange ja 12. novembril osalesid meist paljud EcolChange konverentsil. Seekord oli konverents mõeldud eelkõige tippkeskuse doktorantidele (ka korraldajad olid doktorandid) ning noorteadlastele. Konverentsi alguses andsid tippkeskuse rühmajuhid (ka Meelis) ülevaate 2018/2019 õppeaasta peamistest tegevustest. Seejärel suundusid osalejad omal valikul temaatilistesse töötubadesse - arutlemaks suurandmete (Madli organiseeritud töötuba), teaduse populariseerimise või globaalmuutuste teemadel.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 Külalistudeng Itaaliast

[img_assist|nid=676|title=|desc=|link=popup|align=left|width=139|height=200]
Eleonora Beccari külastab meie töörühma oktoobrist detsembrini Erasmuse programmi raames. Ta on magistrant Trieste ülikoolis Itaalias ning Tartus töötab ta koos Carlosega. Eleonora uurib, kas kaugseire spektraalandmed on seotud taimede funktsionaalse ja taksonoomilise mitmekesisusega Itaalia rannaluidete ökosüsteemides. Samuti katsetab ta, kas kaugseire fotode spektraalne mitmekesisus oleks asenduseks töömahukale taimetunnuste mõõtmisele. Tere tulemast, Eleonora!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2019 Tere tulemast, Bruno

[img_assist|nid=672|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=200]
Meil on hea meel tervitada uut töörühma liiget - Bruno Paganeli Brasiiliast, kes alustas novembris Tartu ülikoolis oma doktorantuuriõpinguid. Oma doktoritöös kasutab ta globaalse välitöödevõrgustiku DarkDivNet anmeid ja võrdleb, kuidas võõrliigid looduslikkesse ja inimese poolt häiritud ökosüsteemidesse tungivad. Bruno juhendaja on Meelis Pärtel.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2019 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=671|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]
Meie sügisseminar toimus 29.-30. oktoobril koos maastike elurikkuse töörühmaga. Tegemist oli järjekorras 25. töörühma seminariga ja seekord sõitsime Võru linna, kauni Tamula järve kaldale. Seminari esimene päev oli sisustatud huvitavate ettekannetega makroökoologia ja maastikuökoloogia rakenduslike projektide teemal. Seekord kutsusime külaliseks meie endise teaduri Robert Szava-Kovatsi. Robert töötab nüüd Eesti mereinstituudis ning ta tutvustas meile oma instituudi põnevaid rakendusprojekte. Järgmisel hommikul nautisime esimest lund Võru linnas ning seejärel sõitsime tagasi Tartusse.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2019 Tere tulemast, Slendy

[img_assist|nid=666|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=195]
Meil on hea meel tervitada Slendy Rodriguez't Kolumbiast, kes alustas sel sügisel meie rühmas oma doktoriõpinguid. Slendy uurib oma doktoritöös taimekoosluste funktsionaalset mitmekesisust, täpsemalt, kuidas taimekoosluste funktsionaalne struktuur sõltub funktsionaalsest samaväärsusest ja toitainete kättesaadavusest. Tema doktoritöö juhendaja on Carlos Carmona.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2019 Töörühma külalised

[img_assist|nid=663|title=Zoe kogumas taimedelt putukaid|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=183]
Sel suvel külastasid makroökoloogia töörühma mitmed tudengid maailma eri paigust, et meie teadlastega koostööd teha ja välitööde käigus andmeid koguda. Doktorandid Maribel Vasquez (Tšiilist) ja Roy Gonzáles (Kolumbiast) olid Tartus aprillist augustini ning töötasid koos Carlosega taimetunnuste ja funktsionaalse mitmekesisuse teemadel. Juulis ja augustis kogus Austraalia doktorant Zoe Xirocostas Eestis andmeid oma põneva doktoritöö jaoks. Zoe uurib, kas Austraalias invasiivsed taimeliigid ja nendega seotud putukad erinevad taimede looduslikus levilas (Euroopas) olevatest. Bakalaureusetudeng Giulia Guizzo Itaaliast on meie töörühmas Erasmuse praktikal (juuli-september) ning proovib kätt erinevates välitööde projektides ja ka laboritöös.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2019 Floristika välipraktikum

[img_assist|nid=665|title=|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=267]

Sel suvel sooritas floristika välipraktika edukalt 58 üliõpilast. Kursus toimus kolmes rühmas ja seda juhendasid mitmed meie osakonna teadurid ja doktorandid. Meie töörühmast juhendasid praktikumi Ene, Nele, Miina, Kersti ja Riin. Kursuse raames õppisid tudengid ära tundma 30 sambla- ja 200 soontaimeliiki. Sellest aastast on praktikum avatud esimese aasta tudengitele - nii on edasine õppetöö lihtsam, kuna looduses on siis juba paljud taimeliigid tuttavad.

Ühte praktikumi rühma külastas ka ERR rezissöör Erle Veber, kes filmis materjali saatesarja “Rahvusülikooli sajand” jaoks. ERR kaamera saatel toimus õppekäik Laelatu puisniidul, herbaariumi monteerimine ning intervjuud taimeliikide tundmise tähtsusest. Saatesari on tehtud eestikeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäeva tähistamiseks ja on eetris sel sügisel pühapäeva õhtutel.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 Saarte biogeograafia konverents Réunioni saarel

[img_assist|nid=664|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=177]
Madli osales Saarte Biogeograafia konverentsil, mis toimus juba kolmandat korda ning seekord Saint-Denise linnas Réunioni saarel. Üritus tõi kokku maailma teadlased, keda huvitab saarte ökoloogia, evolutsioon ja kaitse. Madli esines konverentsil ettekandega oma doktoritöö ühe peatüki teemal: arvutisimulatsioon modelleerimaks saarestike geoloogilist ajalugu.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 IAVS 2019 konverents Bremenis

[img_assist|nid=662|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meelis ja Riin esindasid meie töörühma iga-aastasel Rahvusvahelisel Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni (International Association for Vegetation Science, IAVS) konverentsil. Seekord toimus konverents 14-18. juuli Saksamaal, Bremenis. Terve nädal oli täidetud huvitavate suuliste- ja posterettekannetega ning ka ühe ekskursiooniga Bremeni lähistel. Meelis organiseeris konverentsil erisessiooni suureskaalalise liigirikkuse uurimisest ning Riin esitas uusi tulemusi lämmastikku fikseerivate taimede makroökoloogiast.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 Nägemiseni, Robert

[img_assist|nid=337|title=|desc=|link=popup|align=left|width=197|height=161]Ütlesime hüvasti Robert Szava-Kovatsile, kes asub septembris tööle Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituuti. Robert oli meie töörühma liige selle algusaastatest peale ning töötas selle aja jooksul mitmete uurimisküsimuste kallal (nt. tume elurikkus, liigirikkuse mustrid, ruumiline skaala). Samuti kasutas ta oma statistika-alaseid teadmiseid ja abistas lahkelt kõiki, kes oma analüüsidega hätta jäid. Robert toimetas alati ka meie ingliskeelseid tekste. Kõik doktorandid jäävad kindlasti mäletama Roberti suurepäraseid loenguid avalikust esinemisest ja teaduslikust kirjutamisest. Palju edu edaspidiseks, Robert! Loodame sind varsti uuesti näha.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2019 DarkDivNet välitööd

[img_assist|nid=658|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=200]Meie töörühma algatatud globaalse projekti DarkDivNet raames on juba uurituid mitmeid regioone üle maailma. Nüüd lisandus neile ka Lõuna-Eesti piirkond. 25. juuni - 23. juuli mõõtsid Meelis, Carlos, Kersti, Ülle, Ene ja Riin (abiks tulid ka teised töörühma liikmed) taimede liigilist koosseisu ja taimetunnuseid kokku 96 prooviruudul. Nad kogusid ka mullaproove nii DarkDivNet kui ka lisauurimuse SOIL DarkDivNet tarbeks.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2019 Meelis esines koosluste ökoloogia konverentsil

[img_assist|nid=657|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Järjekorras teine Rahvusvaheline Koosluste Ökoloogia konverents toimus 4.-6. juuni Bolognas, Itaalias. Meelis esines konverentsil plenaarettekandega tumeda elurikkuse teemal.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2019 Pikaaegne taimeeksperiment

[img_assist|nid=656|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=211]Meie osakonnal on juba 17 aastat käimas eksperiment, kus uuritakse mullaviljakuse mõju taimede mitmekesisusele. Iga aasta lisatakse osadele prooviruutudele väetist, mis suurendab taimede biomassi ja teistele prooviruutudele süsinikku, mis jällegi vähendab taimede biomassi. Kersti, Madli ja Riin (koos Kersti Püssaga Taimeökoloogia töögrupist) käisid eksperimendi püsimärgistusi uuendamas ja süsinikuruutudele suhkrut lisamas.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2019 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=655|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Meie kevadseminar toimus 2.-3. mai Laelatu uurimisjaamas koos Maastike elurikkuse töörühmaga. Seekord oli seminari teemaks meetodid ökoloogias ja kuulasime huvitavaid ettekandeid nii mudelitest, genoomikast kui ka ökosüsteemiteenuste hindamisest. Meil oli hea meel kuulata külalisesinejat Raul Vicente Zafra't, kes on Tartu ülikooli andmeteaduse proffessor. Ta tutvustas masinõppe ja süvaõppe meetodeid ning nende rakendusvõimalusi ökoloogias. Seminari lõpus oli meil aega väikeseks jalutuskäiguks liigirikkal Laelatu puisniidul ning uurisime niidul nurmenukke harrastusteaduse projekti "Eesti otsib nurmenukke" tarbeks.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Ülle, Riin ja Madli esinesid Teoreetilise bioloogia kevadkoolis

[img_assist|nid=654|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=195]26.-29. aprillil toimus Võrumaal asuvas Nõiariigis juba 45. Teoreetilise bioloogia kevadkool. Seekord oli teemaks biogeograafia ja kuulda sai nii loomade, taimede, seente kui ka samblike levikust Eestis ja mujal maailmas. Meie töörühmast osalesid kevadkoolis Ülle, Riin ja Madli. Ülle rääkis Balti taimegeograafia ühingust, Riin tegi ettekande taimetunnuste biogeograafiast ning Madli tutvustas, kuidas kasutada arvutisimulatsioone saarte biogeograafia uurimiseks. Kevadkooli tekstide kogumikku panustasid biogeograafiliste juttudega Ülle, Meelis ja Madli.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Uus artikkel tumedast elurikkusest troopilistel saartel

[img_assist|nid=652|title=|desc=|link=url|url=https://twitter.com/BioGeoMacro/status/1121304957947457537|align=left|width=260|height=137]Uues artiklis uuris Meelis koos kolleegidega Saksamaalt Göttingeni ülikoolist Indoneesia väikesaarte puittaimede koosluseid. Nad kasutasid liigifondi ja tumeda elurikkuse metoodikat, et välja selgitada, mis mõjutab saarte liigirikkust.

Schrader, J., Köning, C., Moeljoni, S., Pärtel, M. & Kreft, H. (2019). Requirements of plant species are linked to area and determine species pool and richness on small islands. Journal of Vegetation Science doi:10.1111/jvs.12758





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Uus artikkel seemnete levimiskaugustest

[img_assist|nid=653|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=196]Riin oli uue uurimuse kaasautoriks, kus vaadeldi seemnete levimiskauguste laiuskraadilist gradienti. Töös võeti kokku kõik varem ilmunud levimiskauguste andmed koos geograafiliste koordinaatidega ning leiti, et ekvaatori lähistel levivad seemned keskmiselt palju kaugemale kui parasvöötmes. Artikli kõik autorid töötasid hiljuti koos Uus-Lõuna-Walesi ülikoolis Austraalias.

Chen, S., Tamme, R., Thomson, F. J. & Moles, A. T. (2019). Seeds tend to disperse further in the tropics. Ecology Letters 22:954-961








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 DarkDivNet2019 töötuba

[img_assist|nid=650|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=145]Tumeda elurikkuse uurimisvõrgustiku esimene töötuba (DarkDivNet2019) toimub 20.-23. novembril Tartus. Hall ja sombune november on just sobiv aeg, et arutleda tumeda elurikkuse teemadel. Töötoas esinevad mitmed kutsutud külalised ning ootame ka suulisi või posterettekandeid osalejatelt. Kõik DarkDivNet liikmed ja teised tumeda elurikkuse uurijad on oodatud töötoas osalema. Osalemistasu puudub, aga reisi- ja elamiskulud tuleb endal kanda. DarkDivNet2019 töötuba toimub koostöös EcolChange teaduse tippkeskusega ja seda toetab maateaduste ja ökoloogia doktorikool.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Ene ja Ülle käisid Tenerifel

[img_assist|nid=651|title=Guimari vulkaaniline poolkõrb|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]10. – 17.04 toimus Tenerife saarel Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kursus "Taimkatte kõrgusvööndilisuse seaduspärad: evolutsioon, ökoloogia ja inimmõju". Kursuse raames tutvusid TÜ teadlased ja doktorandid Tenerife taimkatte kõrgusvööndilise varieeruvuse mustrite ning inimtegevuse mõjudega kohalikule loodusele. Kursuse eesmärgiks oli avardada doktorantide silmaringi laiemas skaalas ning suurendada teadmisi ning arusaamist taimkatet kujundavatest protsessidest ja taimede kohastumisest erinevate keskkonnatingimustega. Tenerife saare loodus on väga varieeruv ning läbides vaid lühikesi vahemaid on võimalik märgata kiiret koosluste ja taimkatte vaheldumist, mistõttu oli just Tenerife ideaalne koht vastava kursuse läbiviimiseks. Lisaks õppetööle viidi läbi ka välitööd DarkDivNet projekti tarvis.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2019 Eesti otsib nurmenukke!

[img_assist|nid=647|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Tartu Ülikooli teadlased ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad sel kevadel liituma ühe põneva kodanikuteaduse algatusega – Eesti otsib nurmenukke! Osalemiseks pole vaja eelteadmisi. Vaatluse läbiviimiseks on vaja vaid silmata ühes kasvukohas saja taime õisi ning märkida nutiveebi abil, kas tegu on S-tüüpi või L-tüüpi nurmenukuga. Meile kõigile tuttav kevadlill nurmenukk on selline eriline taim, millel isegi palja silmaga on võimalik õie järgi geenitüüpi eristada. Talguliste abil kogutavate üle-eestiliste andmetega saavad teadlased hinnata Eesti looduse tervislikku seisundit ning liikide ja elupaikade käekäiku.

Aprilli keskel avaneb ka üleskutse koduleht www.nurmenukk.ee






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2019 Meelis tutvustas gümnaasiumiastme parimatele bioloogiatundjatele elurikkuse saladusi

[img_assist|nid=645|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=146]
9.-10. märtsil toimus Tartus gümnaasiumiastme bioloogiaolümpiaadi lõppvoor. Meelis Pärtel pidas osalejatele huvitava ettekande "Elurikkuse saladuste jälil", kus ta tutvustas meie töörühma ja kolleegide värskeid uurimistulemusi ning veel vastusteta küsimusi, mille lahendusteni peavad tulevikus jõudma uued põlvkonnad.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2019 Uus töörühm botaanika osakonnas

[img_assist|nid=644|title=|desc=|link=popup|align=left|width=275|height=183]Makroökoloogia töörühmast on välja võrsunud Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm, mida juhivad Dr. Tsipe Aavik ja Dr. Aveliina Helm. Värske töörühma tegevused keskenduvad inimeste ja looduskeskkonna suhetele ning püütakse leida parimaid lahendusi elurikkuse kaitseks ja taastamiseks. Oluline osa töödest viiakse läbi poollooduslikel niidukooslustel, kus vaadatakse maastikukasutuse mõju nii geneetilisele kui liigilisele mitmekesisusele ja nendega seotud looduse hüvedele.

Maastike elurikkuse töörühm jätkab tihedat koostööd oma lähimate kolleegidega Tartu Ülikooli Makroökoloogia töörühmast ja Taimeökoloogia töörühmast.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2019 Tartu ülikooli lahtiste uste päev

[img_assist|nid=632|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=146]
27. veebruaril toimus Tartu ülikoolis lahtiste uste päev, kus tulevased tudengid said muuhulgas osaleda erinevates töötubades, et teadustööga tutvuda. Meie töörühma tegemisi tutvustasid Kersti, Madli ja Iris, kes näitasid ökoloogilisi arvutisimulatsioone ja rääkisid geneetilisest mitmekesisusest ning maastikumuutustest.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2019 DarkDivNet'i värske uudiskiri

[img_assist|nid=631|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=158]Äsja on ilmunud globaalse uurimusvõrgustiku DarkDivNet uudiskiri, mis annab ülevaate DarkDivNet arengutest ja kutsub üles võrgustikuga liituma, eriti piirkondadest, mis on veel katmata. Lisaks tutvustatakse uut veebitööriista alade valimiseks ja lisauurimust mullaelustikuga seonduvalt (SOIL-DarkDivNet). Kuulutati välja ka esimene DarkDivNet töötuba, mis toimub 20-23. novembril 2019 Tartus.

DarkDivNet otsib enda tiimi toimekat doktoranti, projekt algab septembris 2019! Huvi korral kirjutada Prof. Meelis Pärtelile (meelis.partel@ut.ee).
Järel-doktori kohast huvitunutel võtta samuti ühendust Prof. Meelis Pärteliga.

DarkDivNet'i edasisi tegemisi saab jälgida Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühma twitteri kontolt https://twitter.com/MacroecologyUT


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2019 Rahvusvaheline biogeograafia konverents Hispaanias

[img_assist|nid=626|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=232]8-12. jaanuaril 2019 osalesid Meelis ja Robert “Rahvusvahelise Biogeograafia Ühingu 9. konverentsil Malagas, Hispaanias. Robert pidas ettekande kuidas hinnata elupaiga sobivust hetkel kohal ja puudu olevatele taimeliikidele Euroopas. Meelis esitles globaalset uurimusvõrgustikku DarkDivNet.
Biogeograafia Ühingu konverents pakub head võimalust kohtuda sama alaga tegelevate teadlastega kogu maailmast ning saada teada uusimatest teadustulemustest biogeograafias.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Uus artikkel maa-aluse elurikkuse olulisusest

[img_assist|nid=623|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Sabrina avaldas koostöös Maarja Öpiku ja Martti Vasaraga taimeökoloogia töörühmast ning Scott Wilson-ga Regina ülikoolist Kanadast uue artikli maa-aluse taimede liigirikkuse olulisusest kogu liigirikkuse hindamisel erinevates elupaigatüüpides. Maa-alune liigirikkus määrati taimejuurte põhjal. Autorid kasutasid maa-aluste taimeliikide määramiseks uudseid molekulaarseid meetodeid. Nad leidsid, et ainult maapealne või maa-alune liigirikkus ei anna õiget hinnangut elupaiga tegeliku liigirikkuse kohta. Seega on oluline arvesse võtta nii maapealne kui maa-alune liigirikkus taimekoosluste uurimisel.

Träger, S, Öpik, M, Vasar, M, Wilson, SD (2018). Belowground plant parts are crucial for comprehensively estimating total plant richness in herbaceous and woody habitats, Ecology, doi: 10.1002/ecy.2575


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Lisanna kaitses doktorikraadi!

[img_assist|nid=622|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]12. detsembril kaitses Lisanna Schmidt suurepäraselt oma doktoritöö, mille teemaks oli “Kahe lähedase ja hübridiseeruva tarnaliigi fenotüübiline ning geneetiline eristumine Eestis ja Šveitsis" ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Lisanna juhendajaks oli Tatjana Oja ning oponendiks professor Paul Ashton Edge Hilli ülikoolist Inglismaalt.

Tuult tiibadesse!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Marianne võitis 1. preemia teadustööde riiklikul konkursil

[img_assist|nid=621|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=200]Meie töörühma 1.a magistrant Marianne Kaldra sai Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bakalaureusetasemel 1. preemia (960 eur). Konkursitöö „Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides” juhendajaks oli teadur Tsipe Aavik.

Palju õnne!














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2018 Teadusekspeditsioon vulkaanilisel Réunioni saarel

[img_assist|nid=620|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=126]18. nov – 1. dets osalesid Meelis, Ülle, Aurele, Madli, Miina, Elisabeth ja Diego teadusekspeditsioonil Réunioni saarel, kui Prantsusmaalt alguse saanud protestid nad ootamatult lõksu jätsid.
Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli korraldatud ekspeditsiooni eesmärgiks oli pakkuda erinevate ülikoolide doktorantidele võimalust uurida Réunioni loodust ning koguda väärtuslike teadusandmeid ja -proove. Protestide tõttu olid aga kõik suuremad teed blokeeritud ning tanklad suletud. Umbes Saaremaa suurusel saarel said noored teadlased liikuda enamasti vaid jala ja piiratud alal. Tudengid on aga nutikad - kiirelt plaane muutes ja kohalike abiga said ka välitööd tehtud.

Loe nende seiklustest lähemalt Heurekast, Novaatorist ja Õhtulehest


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Aveliina pälvis teadusajakirjanduse sõbra auhinna "Ökul"

[img_assist|nid=619|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]21. novembril toimus Tartus Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud teaduskommunikatsiooni konverents, mille teemaks oli sel aastal „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?”. Lisaks ettekannetele ja ümarlaua aruteludele anti üle ka erinevaid teaduse populariseerimisega seotuid auhindu. Eesti Teadusajakirjanduse Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinnaga "Ökul" tunnustati Aveliina Helmi.

Palju õnne Aveliina!





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Uus artikkel uurib kuidas algselt täiesti elutud saared taime- ja loomaliikide poolt asustatakse

[img_assist|nid=618|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Madli Jõks ja Meelis Pärtel kasutasid Hawaii, Galapagose, Kanaaride, Roheneeme saarte ja Assooride taimekoosluste uurimiseks arvutisimulatsiooni, mis jäljendas taimede jõudmist saartele, nende levimist saarestikus, liikidevahelist konkureerimist, evolutsioneerumist ning väljasuremist. Eelkõige uuriti, millistest teguritest sõltub saarte taimede liigirikkus ja liigiline koosseis ning kas oluline on saare suurus, saarel olevate eriilmeliste elupaikade arv ja millist rolli mängib saare asukoht saarestikus. Arvutisimulatsioonid pakuvad võimalusi uuringuteks, mida ei ole võimalik looduses teha, näiteks tõsta saari saarestikus ümber. Saarestike virtuaalkaarte muutes jäljendati simulatsioonides nii realistlikke kui ka vähemrealistlikke olusid, milles elurikkus miljonite aastate jooksul võib kujunenud olla; simulatsiooni lõppedes võrreldi tulemusi tegelikkusega. Tulemustest võib järeldada, et elupaikade mitmekesisus on olnud seniarvatust olulisem saarte elurikkuse kujundaja. Lisaks leidsid nad, et saare asukoht saarestikus mängib olulist rolli, eriti just piklike saarestike puhul.

Jõks, M. & Pärtel, M. 2018. Plant diversity in Oceanic archipelagos: realistic patterns emulated by an agent‐based computer simulation. Ecography


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
November 2018 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=617|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=97]Sügisene töörühma seminar toimus 1-2. novembril Carl Schmidti Majas, Põltsamaal. Seminari teemaks oli seekord 'granditaotlused', kuna paljud meist plaanivad kevadiseks vooruks uurimisprojekti kirjutada. Seminaril oli hea võimalus läbi arutada projektide kõikvõimalikud kitsaskohad. Järgmisel päeval oli meil ekskursioon Põltsamaa muuseumis koos särava giidi, Rutt Tänavaga, et saada veidi rohkem teada linna põnevast ajaloost.


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Globaalne võrgustik tumeda elurikkuse uurimiseks

[img_assist|nid=608|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=187]Meie töörühm algatas uue globaalse välitööde võrgustiku tumeda elurikkuse uurimiseks (DarkDivNet). Välitööde võrgustik lubab võrrelda tumedat elurikkust üle kogu maailma, sest igal pool kasutatakse sama metoodikat. DarkDivNet on loodud koostöös Taimeökoloogia töörühmaga ja mitmete väliskolleegidega ning juba on mitmed ökoloogid üle kogu maailma võrgustikuga liitunud ja planeeritud on üle 70 uurimisala.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Uus artikkel taimeleviste liikumisest killustunud maastikus

[img_assist|nid=616|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]Rootsi kolleegide Jan Plue ja Sara Cousinsi eestvedamisel ning Tsipe osalusel valmis artikkel, milles uuriti koduloomade rolli ruumiliselt killustunud niidukoosluste vahelises taimeleviste liikumises. Töös, mis viidi läbi Stockholmi lähedase saarestiku niidukooslustel leiduvate ümaralehise kelluka Campanula rotundifolia populatsioonide näitel, kasutati maastikugeneetika meetodeid. Need meetodid võimaldasid kindlaks teha, et kellukapopulatsioonide geneetiline mitmekesisus ning populatsioonide vaheline geenivool oli kõrgem nendes niidulaikudes, mis olid roteeruvate kariloomade võrgustiku abil ühenduses teiste sarnaste niidulaikudega. Populatsioonid nendel niidualadel, mis enam taolisse rotatsioonisüsteemi ei kuulunud, olid geneetiliselt vaesemad. See teadustöö näitab, et ruumiliselt roteeruv karjatamissüsteem aitab olulisel määral parandada killustunud niidukoosluste ja seal leiduvate taimepopulatsioonide vahelist leviste liikumist ning võimaldab selle abil luua ning säilitada geneetiliselt rikkaid populatsioone ja liigiliselt mitmekesisemaid kooslusi.

Plue, J., Aavik, T. & Cousins, S.A.O. (2018) Grazing networks promote plant functional connectivity among isolated grassland communities. Diversity and Distributions, doi: 10.1111/ddi.12842.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2018 Laelatu sügisakadeemia

[img_assist|nid=615|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]13-14. oktoobril korraldas TÜ botaanika osakond teistkordselt ürituse nimega 'Laelatu akadeemia', Virtsu lähedal Laelatu bioloogiajaamas. Seekordse akadeemia eesmärgiks oli arutleda, kas püsimetsandus Eestis on utoopia või realistlik lahendus elurikkaks metsamajandamiseks. Oma teadmisi/kogemusi olid nõus jagama Kaido Kama, Rainer Kuuba, Raul Rosenvald ja Eerik Leibak. Kokku osales üle 30 inimese, kellest enamik olid kooliõpilased ja 1-2. a loodusteaduste tudengid. Meie töörühmast olid aktiivselt korraldamas ja osalemas Meelis, Liis ja Ene.

Rohkem pilte näeb siit!


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Sabrina sai Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse

[img_assist|nid=529|title=|desc=|link=popup|align=left|width=180|height=180]Sabrina Träger sai Eesti Teadusagentuurilt Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse oma projekti "Maastiku konfiguratsiooni mõju hindamine nurmenuku populatsioonide funktsionaalsele sidususele maastikugenoomika meetodite abil". Sabrina kaitses oma doktorikraadi Kanadas 2016. aastal ning töötab meie töörühmas alates 2017. aastast. Septembris alustab ta oma uue projekti raames uuringuid maastikuelementide mõjust hariliku nurmenuku geneetilisele mitmekesisusele.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Taastamisökoloogia konverents Islandil

[img_assist|nid=614|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Sabrina ja Liis osalesid Euroopa taastamisökoloogia ühingu 11. konverentsil, mille alateemaks oli ’taastamine kliimamuutuste valguses’. Konverents leidis aset 9-13. septembril Reykjavíkis, Islandil. Liis tutvustas Eesti suureskaalalist loopealsete taastamise projekti ’Elu alvaritele’. Sabrina pidas ettekande maastikugeneetikast ja selle olulisest niitude taastamisel. Konverentsil olid väga head plenaarid ning päevad täis põnevaid ettekandeid. Lisaks oli neil võimalus veidi tutvuda ka Islandi üllatava looduse ja ilmaoludega.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2018 Uus doktorant

[img_assist|nid=609|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=193]Meie töörühmaga liitus uus doktorant, Iris Reinula, kelle doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas geneetiline mitmekesisus reageerib maastikumuutustele ajalise viibega. Lisaks proovib ta leida adaptiivse tähtsusega lookusi ja maastikumuutuste mõju adaptiivsele (loodusliku valiku all olevale) geneetilisele mitmekesisusele ning uurida, kas ja mil määral toimub erinevate ruumiliselt eraldatud taimepopulatsioonide vahel leviste ning õietolmu vahetust. Tema doktoritöö juhendaja on teadur Tsipe Aavik.

Tere tulemast!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 Uus artikkel Neoliitikumi taimede invasiooni hüpoteesidest

[img_assist|nid=612|title=Invasioonide võimalikud rajad|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meelis on kaasautor artikklis, mille eesmärgiks oli välja selgitada kuidas liikide tunnuste erinevused, tänane ja ajalooline evolutsiooniline taust ning inimtegevus võib koostoimides mõjutada tänaseid invasiivsete liikide levikumustreid. Tegemist ei ole mastaapse ülevaateartikliga, vaid autorid toovad välja ja arutlevad mõnede tööde üle, mis on testinud Neoliitikumi taimede invasiooni hüpoteesidest tulenevaid ennustusi.

MacDougall, A. S., McCune, J. L., Eriksson, O., Cousins, S. A. O., Pärtel, M., Firn, J., & Hierro, J. L. (2018). The Neolithic Plant Invasion Hypothesis: the role of preadaptation and disturbance in grassland invasion. New Phytologist, 220(1), 94-103.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 Meelis käis Belgias doktoritööd oponeerimas

[img_assist|nid=600|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=121]31. augustil oli Meelis kutsutud Yongjie Liu doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmeks Antwerpeni ülikooli. Töö käsitles kolmemõõtmelise mullahetrogeensuse mõju taimekoosluste struktuurile ja funktsioneerimisele. Lähemalt saab töö kohta lugeda siit.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2018 GLOBE Eesti õppe-ekspeditsioon

[img_assist|nid=599|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Ene osales juhendajana GLOBE Eesti 2018 aasta õppe-ekspeditsioonil (GLOBE - Global Learning and Observations to Benefit Environment). GLOBE programm töötab teadusliku mõtteviisi ja teadusliku maailmavaate levitamise nimel ja seisab keskkonnateadlikkuse eest.

GLOBE Eesti 2018. aasta ekspeditsioon toimus 13-16 augustil Pärnumaal, Jõulumäe Spordi- ja tervisekeskuses. Seekordsel ekspeditsioonil osales kokku veidi üle saja õpilase, lisaks olid külas GLOBE programmi USA koordinaator Jennifer Bourgeault ja Eesti teadusagentuuri esindajana Terje Tuisk, ürituse avamisel pidas kõne USA Eesti saatkonna esindaja.

Ekspeditsioonist osavõtjad, 13-16 aastased kooliõpilased, uurisid Jõulumäe ja lähipiirkonna mullastikku, veekogude elustikku, veekogude vee keemilist koostist, süsinikuringet metsas, metsataimestikku ja tegid põhjalikke ilmavaatlusi. Uurimusi juhendasid Tartu Ülikooli doktorandid ja teadlased. Tulemusi ja järeldusi esitati ja nende üle arutleti viimasel päeval. GLOBE Eesti 2018 ekspeditsioonile andis erilise sära ja väärtuse noorte osavõtjate loomingulisus ja kõrge teaduslik tase.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2018 Taimeteadlased üle maailma kohtusid Montanas, USAs

[img_assist|nid=598|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=129]22-27. juulil osalesid mitmed meie praegused ja endised töörühma liikmed 61. Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni sümpoosionil. Meelis ja Carlos korraldasid erisessiooni, mille teemaks ‘Species pools across scales: an integrative perspective’. Liigifondist rääkis selles sessioonis ka meie endine järeldoktor Jody Price. Jon Bennett tegi ettekande funktsionaalsetest tunnustes, Inga Hiiesalu mükoriisast Himaalaja kõrgmäestikus ja Triin Reitalu taimestiku ajaloost. Sümpoosioni peateemaks oli sel aastal "Natural Ecosystems as Benchmarks for Vegetation Science".





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2018 Looduskaitsebioloogia kongress Jyväskyläs, Soomes

[img_assist|nid=596|title=Allesjäänud elurikkuse päästmiseks pole enam palju aega jäänud|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]12-15. juunil toimus 5. Euroopa Looduskaitsebioloogia kongress. Selleaastase kongressi teemaks oli Maa ökosüsteemide jätkusuutlikus ja inimkonna heaolu. Meie töörühmast pidas Aveliina ettekande oma tööst IPBES-s. Liis tutvustas loopealsete taastamisprojekti ‘Elu alvaritele’. Carlosoli kutsutud läbi viima töötuba, mille teemaks oli ‘From fungi to flies: broadening the use of functional traits in conservation’. Ignaciol ja Elisabethil olid posterettekanded pool-looduslike koosluste ökosüsteemiteenustest. Üldiselt oli kongress hästi korraldatud ja käsitletud teemad aktuaalsed ning kiiret lahendamist vajavad.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2018 Ka Liina kaitses doktorikraadi

[img_assist|nid=595|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kas nädalat hiljem, 8. juunil, kaitses ka Liina Saar edukalt oma doktoritöö “Niidutaimede mitmekesisuse dünaamika muutuvates maastikes“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Liina juhendajateks olid vanemteadur Aveliina Helm ja prof. Meelis Pärtel ning oponendiks prof. Robin Pakeman, James Huttoni instituudist Suurbritanniast.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Kersti kaitses doktorikraadi

[img_assist|nid=594|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]28. mail kaitses Kersti Riibak edukalt oma doktoritöö “Levimispiirangu osatähtsus taimede tumeda elurikkuse kujunemisel“ ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Kersti juhendajaks oli prof. Meelis Pärtel ning oponendiks vanemteadur Borja Jiménez-Alfaro Hispaaniast, Oviedo Ülikoolist.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Laelatu kevadakadeemia

[img_assist|nid=593|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]26-27. mai korraldas TÜ botaanika osakond ürituse nimega 'Laelatu kevadakadeemia', Virtsu lähedal Laelatu bioloogiajaamas. Ürituse eesmärgiks oli kokku tuua kogenumad taimeteaduste taustaga inimesed ning bakalaureuse 1-2. a tudengid (TÜ, EMÜ, TTÜ) ja keskkooliõpilased, et arutada kuidas saab taimeteadus panustada 21. saj keskkonnaprobleemide lahendamisse. Meie töörühmast olid aktiivselt korraldamas ja osalemas Meelis, Aveliina, Liis ja Ene.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Aveliina valiti Eesti looduskaitse märgi laureaadiks

[img_assist|nid=592|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=107]Ökoloog ja pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm valiti Eesti looduskaitse hõbemärgi laureaadiks. Looduskaitsemärgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki antakse välja alates 2011. aastast ning tänaseks on välja antud 51 märki.

Palju õnne, Aveliina!


--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=591|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kevadine töörühma seminar toimus 10-11. mail taaskord Laelatu bioloogiajaamas. Seminari teemaks oli seekord interaktsioonid makroökoloogias. Lisaks töörühma liikmetele oli meil ka kolm külalisesinejat – Maarja Öpik (taimeökoloogia vanemteadur), Tiit Teder (entomoloogia vanemteadur) ja Krista Takkis (järeldoktor EMÜs). Ettekanded olid mitmekesised ja põnevad - taimede, seente, kalade globaalsetest mustritest, kliimamuutuste mõjust tolmeldajatele, liigirikkuse ja geneetilise mitmekesisuse omavahelistest seostest, interaktsioonide võlast jpm. Järgmisel hommikul külastasime õisi täis Salevere salumäge ja Tuhu sood.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mai 2018 Meelis pidas põllumajanduslikul seminaril ettekande

[img_assist|nid=590|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Märtsis toimus põllumajandusettevõtte Väderstad seminar ja masinademo, kus räägiti ettevõtte viimastest uudistest, kuid kohale oli kutsutud ka prof. Meelis Pärtel Tartu ülikoolist ning Evelin Loit Maaülikoolist. Meelis pidas ettekande globaalselt muutuvast keskkonnast ja kliimast ning kuidas see mõjutab põllumeest ja vastupidi. Evelin rääkis teraviljade sordiaretusest.

Loe lähemalt siit.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 XIII Eesti Ökoloogiakonverents

[img_assist|nid=585|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=147]20. aprillil toimus Tartus taaskord Eesti ökoloogiakonverents "Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas", mis oli juba järjekorras kolmeteistkümnes. Meie töörühmast pidas ettekande Aveliina, teemal ’Eesti niidud – kellele ja milleks?’. Kogu konverentsi kava oli sisukas ja põnev – kaetud oli lai palett ökoloogiaalastest uuringutest Eestis ning nende seos ühiskonna jaoks oluliste lahendamist vajavate probleemidega. Konverentsi korraldas Eesti Ökoloogiakogu koostöös teaduse tippkeskusega EcolChange.

Uudis Novaatoris





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprill 2018 Makroökoloogia konverents Šveitsis

[img_assist|nid=584|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=164]10-13. aprillil osalesid Meelis ja Aurèle iga-aastasel makroökoloogia konverentsil, mis toimus sel korral Birmendorfis. Konverentsi teemaks oli ’Makroökoloogia suurandmete ajastul’. Aurèle tegi ettekande taimede ja mükorissete seente korrelatsioonist globaalsel skaalal ning Meelis esitles tulemusi taimede mitmekesisuse mustritest Euroopas. Konverentsil oli palju põnevaid ettekandeid ning neil oli võimalus mõtteid vahetada ja koostöövõimalusi arutada mitmete tippteadlastega üle maailma.








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Valmis ülemaailmne looduse seisundi aruanne

[img_assist|nid=582|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]ÜRO liikmesriikide poolt loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märtsil rohkem kui saja riigi 550 teadlase panusega koostatud regioonipõhised aruanded, mis koondavad senise parima teadmise looduse seisundi, seda ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta. Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitleva IPBES-i aruande valmimisele aitas kaasa ka Aveliina.

Pikemalt saab lugeda siit!








--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2018 Mulla seemnepankade kasvatamine

[img_assist|nid=583|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Liis ja Elisabeth külvasid märtsi alguses Oa tänava kasvuhoones üle 150 mulla seemnepanga proovi. Proovid on kogutud loopealsete taastamisprojekti ’Elu alvaritele’ raames. Katsega soovitakse uurida, kas tugevalt kadakate ja mändidega kinni kasvanud aladel on veel mullas säilinud avatud loopealsetele iseloomulike rohttaimeliikide idanemisvõimelisi seemneid. Loopealsete puhastamisel kadakatest ja mändidest oleks sel juhul niiduilmelise koosluse taastumine kiirem.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsegeneetika konverents Viinis

[img_assist|nid=581|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=200]Sabrina ja Iris osalesid 26-28. veebruaril iga-aastasel looduskaitsegeneetika konverentsil Viinis, Austrias. Nad esitasid oma värskeid tulemusi Eesti loopealsete pindala vähenemise ja fragmenteerumise mõjust nurmenuku (Primula veris) geneetilisele mitmekesisusele. Viini loodusmuuseumis toimunud konverentsi eesmärgiks oli edendada koostööd teadlaste ja looduskaitse praktikute vahel.















--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Nordic Oikos konverents Trondheimis

[img_assist|nid=580|title=|desc=|link=popup|align=right|width=259|height=188]Aveliina, Liis ja Liina osalesid 19-22. veebruaril Nordic Oikose konverentsil Trondheimis, Norras. Aveliina pidas ettekande mükoriisa seente väljasuremisvõlast pool-looduslikes niidukooslustes. Ta oli kutsutud oma arvamust avaldama ka paneel debatti, mille teemaks oli ’Ökoloogia olulisus ühiskonnas’ – Või: Kas ökoloogia ja ökoloogid suudavat miskit maailmas muuta? Liis tegi konverentsil posterettekande heade levijate kadumisest Euroopa niitudelt. Liina esines samuti postriga, mis käsitles Euroopa pool-looduslike niidukoosluste võitjaid ja kaotajaid.
Konverentsil olid suurepärased plenaarid ning päevad täis põnevaid ettekandeid.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Sabrina osales bioinformaatika talvekoolis Šveitsis

[img_assist|nid=579|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=196]11.-17. veebruaril osales Sabrina bioinformaatikateemalises (Bioinformatics for Adaptation Genomics) talveülikoolis Weggise linnas Šveitsis. Nädala jooksul kogus ta kasulikke teadmisi erinevate geneetiliste analüüside (RAD ja RNA sekveneerimine) ja kogu genoomi järjestamise kohta. Talveülikoolis osales 30 inimest 11 riigist üle kogu maailma ning osalejatel oli hea võimalus vestelda bioinformaatika spetsialistidega ning oma uusi teadmisi praktikas rakendada.











--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Teaduskommunikatsiooni koolitus Tallinna Ülikoolis

[img_assist|nid=577|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]15. veebruaril osalesid Aveliina, Tsipe, Liis ja Elisabeth Teaduskommunikatsiooni koolitusel "Kuidas rääkida loodusest ning enda tööst tavainimestele ja otsustajatele?". Koolituse läbiviijateks olid Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk ning Tartu Ülikooli juhtivteadur ja Postimehe Aasta Inimene 2017 Asko Lõhmus. Meediaga suhlemine on väga oluline, kuid pole teadlase jaoks just lihtne ülesanne. See nõuab vastavaid teadmisi, enesekindlust ja harjutamist. Koolituse esimesteks nõuanneteks olid, et meediasse astudes peab teadlasel olema öelda selge sõnum ning tuleks oodata õiget aega ja kohta, kus oleks selle sõnumi mõju suurim.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Loodusviktoriin kooliõpilastele

[img_assist|nid=578|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]7. veebruaril toimus Tallinna 32. Keskkooli traditsiooniline loodusviktoriin, mis sel korral oli pühendatud taimedele. Seekordsesse žüriisse kuulusid külalistena Ülle Reier ja Kai Vellak TÜ ÖMI botaanika osakonnast ja Eesti Orhideekaitse klubi presidendt Ester Valdvee ja püsiliikmena kooli füüsikaõpetaja Aarne Silas. Ürituse korraldajad olid bioloogiaõpetaja Krista Kiisler ja 12b klassi õpilased. Viieliikmelisi võiskondi osales põhikoolist 7 ja gümnaasiumist 11. Iga žüriiliige tutvustas enda tegevust ja esitas oma erialalt viis illustreeritud küsimust. Viktoriin oli hästi korraldatud ja tänu ürituse juhtidele ja praktilistele füüsika lisaülesannetele väga meeleolukas. Võitjaid ja pilte näeb siit.





--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veebruar 2018 Looduskaitsenädal Novaatoris

[img_assist|nid=576|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=163]Veebruari alguses oli teadusuudiste portaalis Novaator looduskaitsenädal, mille raames avaldati Tsipe, Aveliina ja Mart Meriste kaasabil järgnevad looduskaitseteemalised artiklid-arvamusavaldused:
Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks!
Looduse hüvedele hinnasilt: palju sina maksaksid tolmeldamise eest?
Kadumise äärel loopealsetelt leiti Eestile 6 uut ämblikuliiki

Lisaks ka fotolugu lummavatest loopealsetest ning video kuidas Eesti ainuke arahnoloog ämblikke määrab.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Ekspeditsioon vulkaanilisele Réunioni saarele

[img_assist|nid=573|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Meelis ja Aurele külastasid koos geoloogia osakonna kolleegide Leho Ainsaare ja Tõnu Meidlaga ning doktorikooli projektijuhi Kristel Taitsiga Réunioni saart, et valmistada ette Novembris 2018 toimuvat doktorantidele mõeldud ekspeditsiooni. Nädala vältel selgitasid nad kohaliku ülikooli teadurite Dominique Strasberg ja Claudine Ah-Peng kaasabil välja, millised on sealsed teaduslikud ja logistilised võimalused ekspeditsiooni edukaks läbiviimiseks.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Kohtumine looduskaitsepraktikutega

[img_assist|nid=575|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]23. jaanuaril toimusid Tallinnas mõttetalgud, et kaardistada looduskaitses vajalikud uuringud. Kokku said keskkonnaministeeriumi, keskkonnameti ja riikliku metsamajanduse keskuse looduskaitse osakondade töötajad ning Tartu ülikooli teadlased. Meie töörühmast olid oma teadmistega abiks Tsipe ja Aveliina. Selgusid mitmed pakilised küsimused, mida tuleks teaduslikele uuringutele tuginedes lahendama asuda. Ürituse eestvedajaks oli Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, kelle peamiseks tegevuseks on juba aastaid looduse ökoloogilise terviku kaitsmine ning teaduspõhise looduskaitse arendamine.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jaanuar 2018 Külaline Helsingi Ülikoolist

[img_assist|nid=574|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=201]18. jaanuaril külastas meie töörühma Etsuko Nonaka, et arutada võimalikke maastikugeneetika alaseid koostöövõimalusi Tsipega. Etsuko on hetkel järeldoktorantuuris Helsingi Ülikoolis, metapopulatsiooni uurimiskeskuses. Ta on laiahaardeline teadlane, kes huvitub nii populatsiooni-, koosluse- ja evolutsiooniökoloogiast kui ka maastiku tasemel toimuvatest protsessidest ning kasutab uurimusküsimuste lahendamiseks erinevaid matemaatilisi ja arvutuslikke meetodeid.














--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Loe vanemaid uudiseid arhiivist!