Uudised 2017

Detsember 2017 Tsipe külastas Stockholmi Ülikooli

[img_assist|nid=572|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=212]Tsipe külastas Stockholmi ülikooli loodusgeograafia õppetooli, et osaleda Jessica Lindgreni doktoritöö hindamiskomisjonis ja arutada koostööplaane. Doktoritöös „Small remnant habitats: Important structures in fragmented landscapes” analüüsiti väikeste looduslike ja pool-looduslike maastikuelementide rolli põllumajandusemaatike elurikkuse ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste säilimisel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2017 Belgias toimus Euroopa suuremate ökoloogiaühenduste ühine konverents

[img_assist|nid=570|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]11-14. detsembril osalesid Aveliina, Madli, Riin ja Tsipe Briti Ökoloogiaseltsi eestvedamisel toimunud Euroopa suuremate ökoloogiaühenduste ühisel konverentsil Gentis, Belgias. Ka meie töögrupi liikmed tutvustasid konverentsil oma teadustööde uusimaid tulemusi: Madli tegi postriettekande pealkirjaga ’An individual-based computer simulation can emulate realistic plant diversity patterns in oceanic archipelagos’ ning Tsipe andis ülevaate hiljuti koostöös Aveliinaga valminud taastamise teemalisest artiklist suulises ettekandes ’The role of landscape-scale dispersal in restoring plant species and genetic diversity’. Riin rääkis lokaalsete ja regionaalsete tegurite olulisusest niitude mitmekesisuse mustrite kujunemisele.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2017 Meelis on kaasautor ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldunud globaalses teadusartikklis

[img_assist|nid=569|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=175]Meelis kuulub rahvusvahelisse koostöövõrgustikku Nutrient Network (NutNet). Võrgustiku eesmärgiks on koguda kvaliteetne ülemaailmne niidukoosluste andmestik, mis võimaldaks hinnata keskkonna-produktiivsuse-mitmekesisuse omavahelisi seoseid. Detsembri alguses avaldus ajakirjas Nature Ecology and Evolution uus globaalne teadusartikkel, mis põhineb NutNet koostöövõrgustiku abil kogutud laiaulatuslikule andmestikule.

Hautier et al. testisid kas ka maastiku skaalal liigiline mitmekesisus mängib rolli ökosüsteemiteenuste säilimisel. Väiksel skaalal tehtud varasemad eksperimendid on näidanud, et madal elurikkus toob kaasa ka ökosüsteemi funktioonide vähenemise. Kuid väikeseskaalalised uurimused ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda maastikus. Nende tulemused näitavad esmakordelt, et nii lokaalne kui ka maastiku skaalal taimede mitmekesisus on olulised niitude poolt pakutavate looduse hüvede säilimiseks.

Loe ka Utrechti ülikooli poolt väljastatud pressiteadet.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

December 2017 Detsember 2017 Ülevaateartikkel maastikulise konteksti olulisusest kasvukohtade taastamisel

[img_assist|nid=571|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Tsipe ja Aveliina avaldasid ajakirjas Restoration Ecology artikli, mis annab ülevaate maastiku skaalas toimuvate protsesside olulisusest kasvukohtade taastamisel. Üheks eduka taastamise eelduseks on see, et nii taastatavad kui ka juba maastikus leiduvad kasvukohad hakkaksid toimima võrgustikuna, kus kasvukohad on seemnete ning õietolmu leviku kaudu omavahel ühendatud. Maastiku skaalas nii ruumiline kui ka seemneid ja õietolmu levitavate organismide (nt. kariloomad ja tolmeldavad putukad) poolt toetatud funktsionaalne sidusus aitab liikidel jõuda taastatavate kasvukohtadeni ning tagab ühtlasi võrgustikus olevate koosluste pikaajalisema stabiilsuse. Samuti rõhutavad artikli autorid, et märkimisväärsete keskkonnamuutuste ajastul on üha olulisem taastada mitte üksnes kasvukohtade liigiline mitmekesisus ning koosseis, vaid tagada tuleks ka taastatavate koosluste liikide geneetiline mitmekesisus. Elurikkus geneetilisel tasandil suurendab populatsioonide võimalusi kliimamuutustele edukalt reageerida.

Aavik, T. & Helm, A. (2018). Restoration of plant species and genetic diversity depends on landscape-scale dispersal. Restoration Ecology, doi: 10.1111/rec.12634.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember 2017 Liis pidas TÜ aastapäeval tervituskõne

[img_assist|nid=568|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]1. detsemril pidas Tartu Ülikool oma 98. aastapäeva, mille pidulikul aktusel promoveeriti ka värskeid doktoreid ja audoktoreid. Liisil oli lisaks diplomi kättesaamisele võimalus pidada ka väike tervituskõne kõikide doktorite nimel, milles ta kutsus noori teadlasi üles valdkondadevahelisele koostööle. Sest vaid koos tegutsedes saame muuta ja päästa maailma! Kõne saab järelvaadata UTTVst.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Teadlased üle maailma hoitavad inimkonda

[img_assist|nid=567|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=258]Meelis, Aveliina ja Riin koos rohkem kui 15 000 teadlasega 184 riigist andsid oma allkirja globaalset keskkonnaseisundit käsitlevale artiklile „World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice“. Teadlased hoiatavad, et tänane ja tulevane inimkonna tervis ja heaolu on kliimamuutuse, metsade kadumise, magevee hulga vähenemise, liikide väljasuremise ja rahvaarvu tõusu tõttu suures ohus.

Sellised suuremahulised ühisavaldused aitavad tõsta ülduse teadlikust ning avaldada survet maailma liidritele, mis omakorda aitab kaasa hädavajalike keskkonnasõbralike seadusemuudatuste ellu viimisele.

Loe, kuula ja vaata lisaks uudiseid Eesti meedias:
artikkel Novaatoris
Meelise intervjuu Postimehes
Aveliina raadisaates Uudis+
Aveliina ETV hommikuprogrammis Terevisioon (alates 38 min)

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Uus artikkel, mis käsitleb ökoloogilise üksuse harulduse hindamist

[img_assist|nid=565|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=180] Carlos ja Meelis avaldasid koostöös Tšehhi ning Jaapani kolleegidega vastuskirja Violle et al. 2017 artklile. Violle et al. pakkusid oma artiklis välja mitmeid meetodeid liikide harulduse hindamiseks ja klassifitseerimiseks nii lokaalsel kui regionaalsel tasandil. Carlos, Meelis ja kolleegid soovitasid oma vastuses, et haruldust ei peaks hindama erinevalt sõltuvalt skaalast, ja mis kõige tähtsam, et harulduse mõiste ei pruugi tingimata piirduda liikidega, vaid seda saab rakendada mistahes organisatsioonilisel tasandil, nagu kooslused või maastikud. Seda saab teha, kasutades tõenäosuslikke hinnanguid ökoloogiliste üksuste funktsionaalse struktuuri (tunnuse tõenäosuse tihedus, TPD) kohta. Antud meetodit on võimalik rakendada igas ruumiskaalas, üksikutest organismidest kuni kogu maailmani.

Sellega seoses esitas Carlos ka CRAN-ile TPD paketi. TPD on tasuta pakett, mis sisaldab vahendeid TPD-funktsioonide arvutamiseks igas skaalas (nt populatsioonid, liigid, kooslused).

Carmona, C.P., de Bello, F., Sasaki, T., Uchida, K. & Pärtel, M. (2017). Towards a common toolbox for rarity: a response to Violle et al. Trends in Ecology & Evolution 32: 889-891.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=564|title=|desc=|link=node|align=left|width=260|height=195]Sellesügisene töörühma seminar toimus 16-17. novembril Räpinas. Seminari teemaks oli inimtegevuse mõju elurikkusele. Lisaks töörühma liikmetele oli meil ka kolm külalisesinejat – Liina Remm (looduskaitsebioloogia teadur), Evelyn Uuemaa (geoinformaatika vanemteadur) ja Argo Ronk (Meelise endine doktorant, kes on hetkel USAs Brenda Casperi laboris järeldoktorantuuris). Pärast põnevaid ettekandeid jätkus arutelu õhtusöögilauas ja saunas. Järgmisel hommikul, ennem Tartusse tagasi sõitu, külastasime üht Euroopa unikaalsemat tööstusarhitektuuri näidet, Räpina paberivabrikut, mis alustas tööd juba aastal 1734.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Sügisesed välitööd loopealsetel

[img_assist|nid=566|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]5-10. novembril käisid Ignacio, Elisabeth ja Liis Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Lääne-Eesti mandriala taastatavate loopealsete metsastunud alade biomassi ja puidu tootlikkust hindamas. Kui suvel pääseb uuritavatele aladele ketsides, siis sügisel või kevadel tuleb varustada end kõrgete kummikutega, kuna märjematel aastaegadel on looealsed tihtipeale üleujutatud.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2017 Aveliina ja Tsipe osalesid Eesti Maastikuarhitektide Liidu korraldatud seminaril

[img_assist|nid=560|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Aveliina ja Tsipe osalesid ettekandega Eesti Maastikuarhitektide Liidu korraldatud seminaril „Low impact design – maastikukujundus loodusega“, kus käsitleti looduslike rohttaimede kasutamist haljastuses. Seminaril räägiti haljastuse paradigma muutmise vajadusest ja võimalustest suunas, mis senisest enam toetaks inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide kahanevat elurikkust ning kasutaks võimalikult palju kohaliku päritoluga taimi eksootiliste liikide asemel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2017 Tallinnas toimus rahvusvaheline keskkonnakonverents

[img_assist|nid=561|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Aveliina, Kersti ja Liis osalesid 24-26. oktoobril Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikul keskkonnakonverentsil „Looduspõhised lahendused: innovatsioonist tavakasutuseni“. Konverents tõi kokku juhtivad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad kogu maailmast ning võimaldas neil jagada oma kogemusi, kuidas loodusel põhinevat innovatsiooni ja ökoinnovatiivseid tehnoloogiaid saab mitmetel elualadel kasutada. Aveliina tutvustas konverentsil oma "Igaühe looduskaitse" ideed.

Esimesel päeval toimus ka eestikeelne töötuba „Looduspõhised lahendused Eestis”, kus sai teadjatelt ja praktikutelt kuulda mitmetest võimalustest linnakeskkonna loodussõbralikumaks ja elurikkamaks muutmiseks. Näiteks mesilaste ja kanade pidamine Tallinnas, Pärnu linnalehmad, säästlikud majad ja sadevee lahendused jpm.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Oktoober 2017 Teooriast praktikasse! Ümarlaud Tartu linna elurikkuse tõstmiseks

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina usub, et teadus suudab päästa maailma

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Norbertas käis mulla elurikkuse konverentsil Hiinas

[img_assist|nid=556|title=Suur Hiina müür|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=200]Norbertas osales 15.-19. oktoobril teisel mulla elurikkuse konverentsil Nanjingi linnas, Hiinas. Viie päeva jooksul kuulis ta mitmeid inspireerivaid ettekandeid, mis kajastasid uusimaid tulemusi ja väljakutseid mulla bioloogilise mitmekesisuse teadustöös. Norbertas esitles samuti oma värskeid tulemusi elurikkuse-produktiivsuse seostest Eesti vanades metsades. Tal oli võimalus osaleda ka konverentsijärgsel ekskursioonil Pekingis, külastades Tiananmeni väljakut, Keelatud linna, Suurt Hiina müüri ja teisi kuulsaid objekte.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Meelis väisas Lõuna-Cechy ülikooli

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina esindas Brüsselis loopealsete taastamisprojekti "Elu alvaritele"

[img_assist|nid=562|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Aveliina osales 11-12. oktoobril Brüsselis, Meise botaanikaaias toimunud Euroopa LIFE programmi koosolekul, mille teemaks oli "Liikide taasasustamine: meetod elupaikade taastamiseks". Kohal olid mitmete LIFE projektide esindajaid, kes tutvustasid kuidas nad taastatud aladel liikide taasasustamist soodustavad. Aveliina esindas Eesti loopealsete taastamise projekti “Elu alvaritele” ning jagas siinseid kogemusi taimeliikide seemnete külvamisest taastatud loopealsetele.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Aveliina pidas Kirjandusmuuseumis seminari

[img_assist|nid=557|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=171]10. oktoobril toimus Kirjandusmuuseumis seminar teemal "Pärimusteadmiste olulisus looduskaitses ja ökoloogias". Seminari külalisesinejaks oli Aveliina Helm, kes andis ülevaate uurimustest, mis on sidunud inimese ajaloolist tegevust koosluste ökoloogia ja kaitsega. Lisaks arutles ta koos kuulajatega pärimusteadmise rakendamise võimalustest looduse uurimisel ja kaitsel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Riin sai Mobilitas tagasipöörduva teadlase toetuse

[img_assist|nid=549|title=|desc=|link=popup|align=left|width=170|height=170]Riin Tamme sai Eesti Teadusagentuurilt Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetuse oma projekti 'Funktsionaalse mitmekesisuse-pindala seos eristamaks levimis- ja nišipiirangu rolli taimekooslustes' eest. Riin kaitses oma doktorikraadi meie töörühmas 2015. aastal ning viibis seejärel kaks aastat Austraalias järeldoktorantuuris, töötades koos Angela Moles'iga. Tere tulemast tagasi, Riin!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2017 Uus artikkel arbuskulaarse mükoriisa seente globaalsest mitmekesisusest

[img_assist|nid=550|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Meelis koos kollegidega Eestist ja välismaalt avaldas hiljuti ajakirjas New Phytologist arbuskulaarse mükoriisa (AM) seente mitmekesisuse globaalseid mustreid käsitleva artikli. Standardiseeritud globaalse mikroobide andmestiku olemasolu võimaldab välja selgitada nii regionaalsete kui ka kohalike tegurite mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Regionaalsete tegurite mõju hindamiseks kasutasid nad liigifondi konseptsiooni. Liigifondiks nimetatakse liikide kogumit, mis juba kuuluvad kooslusesse (vaadeldud liigirikkus), või võiksid sinna potentsiaalselt levida ja sealsetes ökoloogilistes tingimustes elada (tume elurikkus). Kohalike tegurite tuvastamiseks kasutasid nad koosluse täielikkuse indeksit (st. vaadeldud ja tumeda elurikkuse suhe).

Nad leidsid, et nii globaalne liigifond kui ka kohalik vaadeldud ja tume elurikkus varieerusid oluliselt ruumis. Liigifondi suurus oli suurem piirkondades, kus viimasel jääajal paiknesid troopilised niidukooslused. Koosluse täielikkus oli suurem regioonides, kus inimtegevuse mõju oli väiksem. Kohalik vaadeldud elurikkus korreleerus inimtegevuse tugevuse ja tänase mäginiitude sidususega. Liigifondi konseptsiooni kasutamine arbuskulaarse mükoriisa seente näitel võimaldab paremini mõista, kuidas bioloogiline mitmekesisus on mõjutatud nii suureskaalilistest ajaloolistest protsessidest kui ka hiljutisest liigsest inimtegevusest.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2017 Uued doktorandid

Sel sügisel alustas meie töörühmas kolm uut doktoranti!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2017 Suvised välitööd

Lühikesest suvest vaatamata tegid meie töörühma liikmed ka sel aastal välitöid mitme projekti jaoks.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
September 2017 Liis kaitses doktorikraadi!

[img_assist|nid=538|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]15. septembril kaitses Liis Kasari edukalt oma doktoritöö, mille teemaks oli “Pool-looduslike niidukoosluste taimede mitmekesisus: kõrge liigirikkuse taganud tegurid, praegune seisund ja looduskaitselised väljakutsed" ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Liisi juhendajaks oli Aveliina Helm ning oponendiks professor Vigdis Vandvik Bergeni ülikoolist Norrast.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2017 Uued infotahvlid Lääne-Eesti loopealsetel

[img_assist|nid=532|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Projekti ‘Elu alvaritele’ raames rajati Lääne-Eesti loopealsetele 52 uut infotahvlit tutvustamaks alvarite liigirikkust ja ökoloogiat. Tahvlitele kirjutasid teksti Aveliina ja Krista Takkis (Eesti Maaülikool). Lääne-Eesti loopealseid külastades uurige ka uusi infotahvleid!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
August 2017 Aurèle sai Mobilitas järeldoktoritoetuse

[img_assist|nid=472|title=|desc=|link=url|url=http://www.botany.ut.ee/macroecology/toussaint|align=left|width=150|height=150]Meil on hea meel teatada, et Eesti Teadusagentuur määras Aurèle Toussaintile Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projekti 'Funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogia: taksonoomiliste rühmade võrdlus' eest. Aurèle sai doktorikraadi 2016. aastal Prantsusmaal ja ta on meie töörühmas juba ligi aasta töötanud. Oma uue projektiga alustab Aurèle septembrikuus, uurides siis taimede, seente, kalade ja muude organismirühmade funktsionaalset mitmekesisust maailmas.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2017 Aveliina osales IPBES-i koosolekul

[img_assist|nid=537|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=184]Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) eesmärk on teadvustada elurikkuse ja ökosüsteemide seisundit maailmas ning nende mitmekülgset tähtsust inimkonnale. Lisaks koostab IPBES aruandeid, mis võimaldavad keskkonnapoliitika kujundajatel oma otsustes tugineda usaldusväärsel teadusinformatsioonil. Aastaks 2019 on plaanis koostada globaalse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste seisukorda hindav aruanne. 24.-28. juulil toimus kolmas Euroopa ja Kesk-Aasia kohta hinnangut koostavate autorite koosolek, millest ka Aveliina osa võttis.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 XIX Botaanika kongress

[img_assist|nid=527|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]XIX Botaanika kongress toimus 23.-29. juulil Lõuna-Hiinas, Shenzheni linnas. Sel korral oli kongressiga liitunud ka Rahvusvahelise Brüoloogide Assotsiatsiooni sümpoosium. Seekordne kongress oli osavõtjate arvu poolest suurim, delegaate oli ligi 7000 kokku 109 erinevast riigist. Meie töörühmast osalesid seal Ülle Reier ja Nele Ingerpuu. Kongressil esitati u 1500 ettekannet ning ligi 1000 paberposterit, lisaks sai ekraanidelt vaadata teist samapalju e-postereid. Viimaste hulgas oli ka eesti teadlaste oma, mis käsitles soosammalde levisepanka. Kongressil võeti vastu deklaratsioon, mis kutsub üles teadlaste suuremale vastutustundlikkusele ja koostööle, teadustöö toetuste suurendamisele, sidusate andmebaaside loomisele, traditsiooniliste teadmiste hoidmisele ja avalikkuse kaasamise läbi ökoloogilise tsivilisatsiooni loomisele. Kongressi jooksul külastasid Ülle ja Nele ka Shenzheni lähistel asuvat Fairy Lake botaanikaaeda, Hiina Rahvuslikku Geenipanka ning näitust hiina kunstnike samblamaalidest. Järgmine Botaanika kongress toimub Brasiilias Rio de Janeiros 2023. aastal.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 Rahvusvaheline nomenklatuurikoodeksi koosolek Hiinas

[img_assist|nid=526|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195] Vetikate, seente ja taimede nomenklatuurikoodeksi muutmine ja täiendamine toimub iga kuue aasta järel ja selle kinnitab Rahvusvaheline Botaanikakongress. Seekordne nomenklatuurisektsiooni sessioon toimus 17. – 21. juuli Hiinas Shenzhenis ning Eesti esindajaks oli sessioonil Ülle Reier. Osalejaid oli kokku 30 riigist ning arutlusel oli üle 400 ettepaneku. Tähtsamateks otsusteks oli avatud andmebaasi loomine, kus uued kirjeldatud liigid ja nendega seotud allikmaterjalid oleksid teadlastele kergesti kättesaadavad. Samuti otsustati ainult seeneliikide kirjeldamist puudutavad reeglid paigutada eraldi peatükki, et nad oleks paremini leitavad, ja edaspidi arvestada nende täiendamisel Rahvusvahelise Mükoloogiakongressi raames toimuvate nomenklatuurisessioonide ettepanekuid.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli 2017 Aveliina osales Euraasia Rohumaade konverentsil Lätis

[img_assist|nid=533|title=|desc=(Foto: Lauma Gustina)|link=popup|align=left|width=260|height=185]14. Euraasia Rohumaade konverents toimus 4-11. juulil Riias. Sel aastal oli konverentsi peateemaks ‘Piirideta poollooduslikud rohumaad’ ning osalejatel oli suurepärane võimalus külastada poollooduslike rohumaid nii Lätis kui ka Leedus. Aveliina oli konverentsile kutsutud külaliste hulgas ning ta tutvustas Eesti poollooduslike rohumaid ning nende kaitset.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 IAVS konverents Sitsiilias

[img_assist|nid=519|title=Liisi poster pälvis žürii tunnustuse|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]20 – 24 juuni toimus Itaalias Palermo linnas 60. Rahvusvahelise Taimkatte Assotsiatsiooni (IAVS) aastakonverents, millest võtsid osa ka meie töörühma liikmed. Auréle tutvustas suulises ettekandes värsket uurimust, mis käsitleb taimede ja sümbiontsete seente liigirikkuse seost globaalsel skaalal. Carlos pidas meeldejääva ettekande, kuidas põllumajandustegevus mõjutab taimede funktsionaalsete tunnuste mitmekesisust. Liis ja Kersti tegid taimede levimist käsitleva posterettekande, kusjuures Liisi töö valiti kolme kõige parima sekka! Konverentsi keskel toimunud traditsioonilisel ekskursioonil oli kõigil võimalik tutvuda Sitsiila saare loodus- ja kultuuripärandiga.
Järgmine konverents toimub juba USAs Yellowstone´i rahvuspargi lähistel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 Välisajakirjanike külaskäik

[img_assist|nid=535|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Suve algul külastasid mitmed välisajakirjanikud Saaremaa ja Muhu taastatud loopealseid. Taastamisprojekti juht Annely Esko ning Tartu Ülikooli teadlased Aveliina, Sabrina, Maarja Öpik, Tanel Vahter ja Mart Meriste andsid intervjuusid loopealsete seisundist ja taastamise edukusest. Külaskäigu tulemusena kajastati tehtud tööd ajakirjas New Scientist, Soome e-ajakirjas Rapport.fi ning Saksa ja Eesti raadios.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuni 2017 Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi ülevaatajad külastasid Eesti loopealseid

[img_assist|nid=539|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]2014 aastal algas Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ Nature ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukas Eesti loopealsete taastamise projekt 'Elu alvaritele'. Makroökoloogia töörühm koostöös teiste spetsialistidega jälgib, kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. Eelnevatel suvedel koguti esmalt andmeid taastamiseelse seisundi kohta. Uurimise all olid nii soontaimed, samblad, ämblikud, liblikad, kimalased, linnud kui ka mükoriisa. Selle suve algul tutvustas Aveliina ligikaudu 40-le Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi ülevaatajale monitoorimise metoodikat ja esimesi tulemusi.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2017 Magistritöö ökosüsteemi hüvedest loopealsetel

[img_assist|nid=520|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Meie töörühma magistrant Elisabeth Prangel kaitses edukalt oma magistritöö "Ökosüsteemi hüved avatud ja kinnikasvavatel loopealsetel". Ta leidis, et avatud loopealsetel on suurem tolmeldajate liigirikkus ning ka rohkem kultuurilisi hüvesid (nt. rekreatsioon, turism). Kadastikud seevastu aga on liigivaesed ning ei oma erilist kultuurilist ega esteetilist väärtust. Elisabethi juhendaja oli Aveliina Helm.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus järeldoktorant Ignacio

[img_assist|nid=524|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=260]Meil on rõõm tervitada uut järeldoktoranti! Ignacio M. Hernández-Agramonte on pärit Hispaaniast, kuid tegi oma doktorantuuri Argentiinas uurides taimede, seente ja herbivooride omavahelisi interaktsioone. Meie töörühmas uurib Ignacio ökosüsteemide hüvesid ja neid mõjutavaid tegureid Saaremaa loopealsetel.

Saaremaal esimesi välitöid tehes jäi Ignacio silma ka Saarte Hääl reporteritele, loe tema lugu siin.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus külalisdoktorant Brasiiliast

[img_assist|nid=512|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]Aprillist juulini külastab meie töörühma Leonardo Magalhães Pará ülikoolist Brasiilias. Ta töötab siin koos Meelisega, et uurida Amazonase üleujutatud metsade tumedat liigirikkust.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=511|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=148]Seekordne kevadseminar toimus 11-12. mail Laelatu bioloogiajaamas Läänemaal. Seminar keskendus ajaloole – esitati mitmeid huvitavaid ettekandeid nii paleontoloogia, evolutsioonilise ajaloo kui ka ajaloolise maastikukasutamise mõjust liigirikkusele. Lisaks meie töörühma liikmetele osalesid seminaril ka külalised Oive Tinn, Triin Reitalu, Francesco de Bello ja Sergey Znamenskyi. Pärast seminari oli meil ka hea võimalus jalutada kevadisel Laelatu puisniidul, mis on üks liigirikkamaid taimekoosluseid maailmas.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Doktorandid käisid Tenerifel taimkatte kõrgusvööndilisust õppimas

[img_assist|nid=510|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kaheksa doktoranti Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnika Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist, sealhulgas Madli meie töörühmast, osalesid aprillis Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli poolt korraldatud välipraktikumis Tenerifel, kus ühe nädala jooksul õpiti tundma taimkatte kõrgusvööndilisi mustreid. Tenerife oma mitmekesiste taimekoosluste ja järsu kõrgusgradiendiga on ideaalne mudelsaar uurimaks, kuidas ökoloogilised ja evolutsioonilised protsessid taimkatet kujundavad. Lisaks oli doktorantidel võimalus tutvuda kaasaegse ökoloogia meetoditega, kogudes mullaproove meie heade kolleegide, taimeökoloogide teadustöö tarbeks.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2017 Uus artikkel maastiku struktuuri mõjust endeemse saaremaa robirohu geneetilisele mitmekesisusele

[img_assist|nid=508|title=|desc=|link=popup|align=right|width=195|height=280]Tsipe Aavik, Marge Thetloff, Evelyn Uuemaa, Tiina Talve ja Tatjana Oja hindasid, kuidas mõjutab maastiku struktuur haruldase endeemse taimeliigi saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) geneetilist mitmekesisust. Ilmnes, et kõik uuritavad populatsioonid on hiljuti läbinud pudelikaela – robirohu populatsioonid on märkimisväärselt kahanenud. Selle põhjuseks on tõenäoliselt viimase sajandi jooksul aset leidnud laialdased maastikumuutused. Populatsioonidesisest geneetilist mitmekesisust kahandas metsade osakaalu suurenemine ümbritsevas maastikus. Niisiis tuleks populatsioonidevahelise leviste ja õietolmu leviku soodustamiseks mitte üksnes suurendada kasvukohtade pindala ja ruumilist sidusust, vaid arvestada tuleks ka kasvukohtade vahele jääva maastiku iseloomuga.

Aavik, T., Talve, T., Thetloff, M., Uuemaa, E., Oja, T. (2017) Genetic consequences of landscape change for rare endemic plants – A case study of Rhinanthus osiliensis. Biological Conservation 210: 125-135.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2017 Uus artikkel uurib levimispiirangu osatähtsust tumeda elurikkuse kujunemisel Euroopas

[img_assist|nid=509|title=|desc=Positiivsed väärtused tähistavad potentsiaalset levimispiirangut|link=popup|align=left|width=260|height=217]Kersti, Argo, Meelis ning nende saksa kolleeg Jens Kattge avaldasid hiljuti ajakirjas Journal of Biogeography uue artikli, mis uurib liikide levimisvõime ja tumedasse elurikkusesse kuulumise vahelist seost Euroopa skaalal. Töös kasutati ca. 10 x 10 km taimkatte ruute seitsmest Kesk- ja Põhja-Euroopa regioonist, et võrrelda vaadeldud ja tumedasse elurikkusesse kuuluvate liikide levimisvõimet. Uurimus näitab, et taimede kehv levimisvõime (vähene seemnetoodang ja levimiskaugus) takistab suurel määral liikide levimist potentsiaalselt sobivatesse kasvupaikadesse. Lisaks viitavad artikli tulemused, et levimispiirangut vähendab inimtegevus, eriti põllumajandus, ning levimispiirangu tähtsus kahaneb ka tugeva abiootilise ja biootilise stressi tingimustes.

Riibak, K., Ronk, A., Kattge, J., Pärtel, M. (2017) Dispersal limitation determines large-scale dark diversity in Central and Northern Europe. Journal of Biogeography, doi: 10.1111/jbi.13000.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2017 Jon ja Meelis töötasid välja uue meetodi koosluste võimalike uute asunike ennustamiseks

[img_assist|nid=507|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=185]Ökoloogia üks suurtest eesmärkidest on aru saada, miks just teatud liigid mingi elupaiga asustavad ja miks teised liigid selleks võimelised ei ole. See on oluline ka looduskaitses, näiteks, et aidata kaasa koosluste taastumisele sobivate liikidega või hoida ära võõrliikide sissetunge. Jon ja Meelis töötasid välja meetodi, mis võrdleb liikide tunnuseid uuritava ala ümbruskonna liiginimekirjas, elupaigaspetsiifilises liigifondis ja tegelikult kooslust asustavate liikide hulgas. Selle meetodi abil saab prognoosida, millised liigid lisaks olemasolevatele võiksid antud elupaika asustada. Töö ühe osana töötati välja ka uus liikide erinevuse mõõdik – funktsionaalne naabrus. Meetodit testiti Eesti niidukooslustes, kuhu katseliselt oli lisatud erinevate liikide seemneid. Funktsionaalse naabruse abil suudeti ennustada ligikaudu 50% liikide asustusvõimest, mis on palju täpsem tulemus kui enamus varasemaid prognoose.

Bennett, J. A., & Pärtel, M. (2017). Predicting species establishment using absent species and functional neighborhoods Ecology and Evolution, doi:10.1002/ece3.2804.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2017 Tervitame uut järeldoktorit Sabrinat

[img_assist|nid=503|title=|desc=|link=none|align=left|width=150|height=158]Meil on hea meel tervitada enda töörühmas uut järeldoktorit, Sabrina Trägerit Saksamaalt, kes uurib maastikugeneetika mustreid loopealsete liikidel, pöörates erilist tähelepanu harilikule nurmenukule (Primula veris). Sabrina uurimistöö on osa suurest loopealstete taastamisporojektist, mis keskendub taastamisega kaasnevatele võimalikele muutustele nende ainulaadsete koosluste elurikkuses.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2017 Aveliina külastas Prof. Jens-Christian Svenningu töörühma

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Madli külastas Holger Krefti töörühma Saksmaal

[img_assist|nid=499|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Doktorant Madli veetis kolm kuud Göttingenis Saksamaal, töötades prof. Holger Krefti juhitava makroökoloogia töörühma juures. Koostöös töörühma liikmetega täiendas Madli oma saarte liigirikkuse tekkimist käsitlevaid arvutisimulatsioone, lisades saartele geoloogilise dünaamilisuse ja uurides jääaegse rannajoone olulisust saarte elurikkuse kujunemisele. Teadustööd Saksamaal rahastas Archimedese Kristjan Jaagu osalise õppe stipendium.
Lisaks teadusele pakkus aga väike muinasjutuline saksa linn ka palju muid võimalusi aja veetmiseks ning töörühmaga jõuluturu külastamine oli jõulueelsel Saksamaal lausa kohustuslik.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Biogeograafia konverents teisel pool Atlandi ookeani

[img_assist|nid=498|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Meelis ja Robert osalesid 8. rahvusvahelise biogeograafia konverentsil, mis leidis aset 9-13. jaanuaril Arizonases. Lisaks teiste teadlaste põnevate ettekannete kuulamisele tutvustasid nad ka enda viimaseid uurimustulemusi. Meelis rääkis arbuskulaarse mükoriisa lokaalsetest ja regionaalsetest mustritest ning Robert liikide agregatsiooni kvantifitseerimisest.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2017 Uus artikkel näitab pikaajalise majandamise olulisust liikide väikeseskaalalisele kooseksisteerimisele

[img_assist|nid=497|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=336]Liina Saar, Meelis Pärtel ja Aveliina Helm koos Tšehhi kolleegi Francesco de Belloga avaldasid ajakirjas Oecologia artikli, kus nad näitasid, et liikide koosesinemise reeglid ja liikide tunnuseline jaotus on pikaajaliselt hooldatud niidul teistsugused kui hüljatud või alles kujuneval niidul, kuid need erinevused tulevad esile ainult siis, kui vaadelda liikide kooseksisteerimist väga väikesel skaalal. Uurimus näitas, et pikaajaline majandamine kujundab liikide konkurentsisuhteid ning võimaldab väikesel ruumiskaalal koos eksisteerida hulgal erinevate tunnustega ja elupaiganõudlustega liikidel, samas kui hüljatud või alles kujunevatel niitudel eksisteerivad koos pigem sarnaste tunnuste ja elupaiganõudlustega liigid. Liikide kooseksisteerimise mustrite parem tundmine aitab kujundada koosluste kaitset ja taastamist ning leevendada globaalsete muutuste mõju.

Saar, L., de Bello, F., Pärtel, M., Helm, A. (2017). Trait assembly in grasslands depends on habitat history and spatial scale. Oecologia, in press DOI 10.1007/s00442-017-3812-9.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------