Uudised 2016

[img_assist|nid=424|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146] Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) eesmärk on teadvustada elurikkuse ja ökosüsteemide seisund maailmas ning nende mitmekülgne tähtsus inimkonnale. IPBES koostab aruandeid, mis võimaldavad keskkonnapoliitika kujundajatel oma otsustes tugineda
usaldusväärsel teadusinformatsioonil. Aveliina osales Eesti delegatsiooni liikmena IPBESi plenaaristungil, kus muuhulgas võeti vastu koostöökogu esimene globaalne aruanne, mis keskendus tolmeldamisele, tolmeldajatele ning toidutootmisele. Tegu on teadusandmetel, kuid ka põlisrahvastelt kogutud pärimuslikul teadmusel tugineva ülevaatega, mis selgitab tolmeldajate tähtsust toidutootmisel, mesinduses ja mujal ning näitab muutustrende ja teadlikkust suuremas osas maailmas. Plenaaristungil seati uue eesmärgina globaalse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste seisukorda hindava aruande koostamine, mis on plaanitud valmima aastaks 2019.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Maastiku ja keskkonnatingimuste mõju Myosotis laxa s. lato geno- ja fenotüübilisele varieeruvusele

[img_assist|nid=423|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=108]Ene, Silvia, Ülle, Marge, Tsipe ja Aveliina uurisid nende hiljuti ajakirjas Annales Botanici Fennici ilmunud artiklis kuidas M. laxa s. lat. populatsioonide fenotüüpiline ja geneetiline eristumine Läänemere piirkonnas on seotud populatsioone ümbritseva maastiku, populatsioonidevahelise kauguse ja erinevustega keskkonnatingimustes. Nende eesmärgiks oli selgitada kas M. laxa rannikuvorm (M. laxa ssp. baltica, balti lõosilm) on ökotüüpse päritoluga ning tekib sobivates keskkonnatingimustes sõltumatult või on tekkinud Ahvenamaal ja Edela-Soome saarestikus. Selgus, et M. laxa s. lat. geneetiline varieeruvus on korrelatsioonis populatsioone ümbritseva maastiku struktuuriga 1 km raadiuses populatsioonide ümber ning populatsioonide vahelise kauguse ja geneetilise varieeruvuse vahel korrelatsioon puudub. Seega on M. laxa rannikuvorm ökotüüpse päritoluga. Vastupidiselt ootustele ei olnud M. laxa s. lat. geneetiline ja fenotüüpne variatsioon korrelatsioonis populatsioonides valitsevate keskkonnatingimustega. Tõenäoliselt on rannikuvormi fenotüüpsete erinevuste aluseks taime elutsükli epigeneetiline regulatsioon.

Kook E., Pihu S., Reier Ü., Thetloff M., Aavik T., Helm A. (2016) Do landscape dissimilarity and environmental factors affect genetic and phenotypic variability in Myosotis laxa s. lato (Boraginaceae)? Ann. Bot. Fennici 53: 56–66



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Funktsionaalse mitmekesisuse indeksite tegelik tähendus

[img_assist|nid=422|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=135]Ökoloogias on palju mitmesuguseid termineid, mille tähendus ei ole tegelikult üheselt mõistetav. See tekitab ökoloogide seas palju segadust, kui püütakse selgusele jõuda millises kontekstis mingit terminit kasutada. Koostöös Tšehhi ja Hispaania kollegidega avaldasid Robert ja Meelis hiljuti selleteemalise artikli teadusajakirja Oecologia eriväljaandes. Artikkel heidab valgust funktsionaalse mitmekesisuse indeksite tegelikule tähendusele ja olemusele ning ühtlasi pakub ökoloogidele ka R funktsiooni nende arvutamiseks.

de Bello, F., Carmona, C. P., Lepš, J., Szava-Kovats, R., & Pärtel, M. (2016) Functional diversity through the mean trait dissimilarity: resolving shortcomings with existing paradigms and algorithms. Oecologia 1-8.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Geneetiliste uuringute tähtsuse kajastamine Eesti Looduses

[img_assist|nid=421|title=|desc=|link=none|align=left|width=150|height=163]Ajakirjas Eesti Loodus ilmus hiljuti makroökoloogia töörühma liikmete kaastööna kaks artiklit, mille põhisõnumiks oli tutvustada geneetiliste meetodite kasutamise võimalusi looduskaitses. Tsipe Aavik ja Aveliina Helm andsid ülevaate geneetilise mitmekesisuse rollist elurikkuse püsimajäämisel. Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu ja Ene Kook kirjutasid sellest, kui olulised on geneetilised uuringud meie taimharulduste kaitses. Mõlemast artiklist võib leida erinevaid näiteid nii makroökoloogia töögrupis kui ka mujal läbiviidud looduskaitsegeneetilistest teadustöödest.

Aavik, T., Helm, A. (2015) Geneetilised uuringud aitavad loodust kaitsta. Eesti Loodus 12:16-20.
Oja, T., Reier, Ü., Pihu, S., Kook, E. (2016) Geneetilised uuringud haruldaste taimeliikide kaitsel. Eesti Loodus 1:24-28.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Mükoriissete seente tumeda elurikkuse töötuba

[img_assist|nid=419|title=|desc=|link=none|align=right|width=260|height=72]Taimeökoloogia ja makroökoloogia töörühmade korraldatuna toimus 24-27 jaanuaril töötuba teemal „Arbuskulaar-mükoriissete seente ja nende peremeestaimede tume elurikkus“. Töötoast võttis osa kaheksa väliskülalist seitsmest riigist ning kuus Botaanika osakonna töötajat. Koostöö käigus arutati, kuidas tumeda elurikkuse ning laiemalt liigifondi kontseptsiooni rakendamine aitaks paremini mõista arbuskulaar-mükoriissete ning ektomükoriissete seente elurikkust ning nende seoseid peremeestaimede elurikkusega.
Töötuba rahastas New Phytologist Trust.
Rohkem infot New Phytologist Trust kodulehelt ning Twitteris.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2016 Uus artikkel ajakirjas Nature harutab lahti elurikkuse keerukad seosed

[img_assist|nid=418|title=|desc=|link=popup|align=left|width=300|height=208]Ökoloogias on pikka aega üleval olnud debatt elurikkuse ja ökosüsteemi toimimise seoste üle. Välja on pakutud, et keskmise produktsiooniga ökosüsteemid on kõige elurikkamad, samas on kaheldud, kas üldist seost üldse eksisteerib. Ajakirjas Nature ilmus 13. jaanuaril USA ökoloogi James Grace juhitud rahvusvahelise töörühma tulemused, mis andsid elurikkuse keerukatest seostest kompleksema käsitluse. Meelis Pärtel meie töörühmast oli värske uurimustöö üheks kaasautoriks.

Analüüsides kasutati rohumaade globaalset andmestikku ja keerukamat analüüsimeetodit. Nimelt kaasati ühte struktuursesse mudelisse elurikkuse andmed nii väikesel skaalal kui ka maastikus, lisaks veel koosluse biomassi ja produktsiooni, mulla- ja valgustingimuste ning regionaalsete keskkonna-tingimuste andmed, mis kirjeldavad liigifondi mõju. Ühtse mudel abil ilmnesid mitmed uudsed seosed, mida samade parameetrite paari-viisilisel uurimisel ei leia. Üheks tähtsamaks tulemuseks on see, et ka maastiku tasemel määrab elurikkus ökosüsteemi funktsioneerimise – mida liigirikkam ökosüsteem, seda suurem on ka sealne aastane produktsioon. Ei piisa vaid mõningatest vähestest liikidest, nagu mõni teooria on väitnud, vaid iga liik on ökosüsteemi heaoluks oluline. Samuti leiti, et regionaalsed protsessid (liigifond) ja valguskonkurents mõjutavad ühiselt elurikkust. Need kaks protsessi töötavad koos kõigis ökosüsteemides. Üldkokkuvõtteks näitab see töö, et teoreetilised ja metoodilised käsitlused on jõudnud tasemele, mis lubavad nii elurikkuse käitumisest arusaamist, kui ka prognoose tulevikuks – just seda, mida meil globaalse muutuste juures hädasti vaja on. Vaata ka kommentaari artikli kohta ja uudislugusid siit ja siit.

Grace, J.B., Anderson, T.M., Seabloom, E.W., Borer, E.T., Adler, P.B., Harpole, W.S., Hautier, Y., Hillebrand, H., Lind, E.M., Pärtel, M., Bakker, J.D., Buckley, Y.M., Crawley, M.J., Damschen, E.I., Davies, K.F., Fay, P.A., Firn, J., Gruner, D.S., Hector, A., Knops, J.M.H., MacDougall, A.S., Melbourne, B.A., Morgan, J.W., Orrock, J.L., Prober, S.M. & Smith, M.D. (2016) Integrative modelling reveals mechanisms linking productivity and plant species richness. Nature, doi:10.1038/nature16524



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2016 Uus artikkel uurib elurikkuse ja invasiooni edukuse vahelisi seoseid

[img_assist|nid=488|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=277]Äsja ajakirjas Ecology Letters ilmunud uurimustöö näitab, et taimede elurikkuse ja invasiooni edukuse vahelised seosed on märksa paremini mõistetavad, kui on arvestatud liigifondiga. Tegemist oli mahukaid välitöid hõlmava eksperi-mendiga, mida juhtis meie endine järeldoktor Jonathan Bennett.
Artikli autorid istutasid sadu taimi ja külvasid tuhandeid seemneid 29 Kagu-Eesti rohumaale, kus lisaks hinnati ära ka lokaalne elurikkus ja ümbruskonna liigifond. Uurimus näitas, et lokaalne elurikkus ja liigifond (mõõdetud koosluse täielikkusena) mõjub sisse tungivatele taimedele sageli erinevalt, sõltudes nende elufaasist. Kokkuvõtteks võib öelda, et liigifond ja koosluse täielikkus võimaldab palju paremini invasioone seletada kui ainult liigirikkusega arvestamine.

Bennett, J. A., Riibak, K., Kook, E., Reier, Ü., Tamme, R., Guillermo Bueno, C., Pärtel, M. (2016) Species pools, community completeness and invasion: disentangling diversity effects on the establishment of native and alien species. Ecology Letters 19, 1496–1505.






--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2016 Töörühma sügis-talvine seminar

[img_assist|nid=485|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Makroökoloogia töörühma sügis-talvine seminar toimus 8-9. novembril Viljandis Peetrimõisa külalistemajas. Seekordne seminar keskendus funktsionaalse mitmekesisue erinevatele aspektidele. Lisaks meie praegustele töörühma liikmetele võtsid seminarist osa ning esitasid oma uusimaid tulemusi ja ideid ka meie kolleeg Kalle Olli ning endine liige Lauri Laanisto. Loodame, et tehtud ettekanded ja neile järgnenud diskussioonid olid kasulikud ning aitasid luua aluspinda edaspidiseks efektiivseks koostööks! Vaata ka fotogaleriid!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2016 Uus artikkel hübriidsete koosluste looduskaitselisest väärtusest

[img_assist|nid=484|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Liis, Liina ja Aveliina avaldasid koostöös meie endise doktorandi Krista Takkise ning Tšehhi kolleegi Francesco de Bello-ga uue artikli ajakirjas Biodiversity and Conservation. Nad uurisid Põhja-Eesti degradeerunud loopealsete taimede liigirikkust, funktsionaalset ja fülogeneetilist mitmekesisust ning võrdlesid 90 aastat tagasi kogutud andmetega. Hoolimata suurest pindala kaost (~90%), karjatamise lakkamisest ja viljakamatest keskkonna tingimustest on nende liigirikkus oluliselt kõrgem kui ajalooliselt. Liigirikkus on tõusnud aga peamiselt tänu loodudele mitteiseloomulike liikide invasioonile, mistõttu on nad oma väärtuse looniitudena kaotanud. Lämmastiku saastuse ja isoleerituse tõttu Lääne-Eesti loopealsetest on nende taastamine loopealsetena keeruline ja ei pruugi täielikult õnnestuda, kuid meil on võimalus neid majandada hübriidsete kooslustena. Karjatamise/niitmise taasalustamine hoiaks ära nende edasise degradeerumise ning annaks tänu oma kõrgele liigirikkusele panuse Põhja-Eesti regiooni biodiversiteedi säilimisele. Seega soovitavad artikli autorid mõtlema hakata ka hübriidsete ja uudsete ökosüsteemide rollile tänapäeva antropogeensetes maastikes ning arvestada nende üha kasvavat hulka jätkuvate maakasutuse ja kliima muutuste valguses.

Kasari, L., Saar, L., de Bello, F., Takkis, K., Helm, A. (2016) Hybrid ecosystems can contribute to local biodiversity conservation. Biodiv Conserv, doi:10.1007/s10531-016-1218-3.

Liis andis samal teemal väikese intervjuu ka Vikerraadio teadussaates Labor.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Aveliina rääkis Osoonile igaühe looduskaitsest

[img_assist|nid=487|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=147]ETV saade Osoon käis külas töörühma vanemteaduril Aveliina Helmil looduskaitsest rääkimas. Arutluse all oli, miks on lammaste pidamine elurikkusele kasulik, kuidas saab kasutada looduslike taimeliikide seemneid ning mis on igaühe looduskaitse. Vaata järele ja loe lähemalt Novaatorist.









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Meie töörühmaga ühines kolm uut järeldoktorit

[img_assist|nid=448|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=173]Carlos Pérez Carmona on pärit Hispaaniast. Makroökoloogia töörühmas keskendub ta oma teadustöös liikide tunnuste tumedale mitmekesisusele. Lisaks on ta huvitatud liigisisese tunnuste varieeruvuse uurimisest, kombineerides analüütilisi vahendeid eksperimentaalsete lähenemistega.

[img_assist|nid=447|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=173]Aurèle Toussaint on Prantsusmaalt pärit järeldoktor. Teda huvitavad erinevate liigirühmade suureskaalalised leviku ja funktsionaalse mitmekesisuse mustrid. Aurèle eesmärgiks on välja arendada uusi statistilisi mudeleid ja biodiversiteedi indekseid, kasutades statistikaprogrammi R.

[img_assist|nid=457|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=153]Norbertas Noreika on pärit Leedust. Tema teadustöö eesmärgiks makroökoloogia töörühmas on välja selgitada bioloogilise mitmekesisuse ja produktiivsuse seosed vanades metsaökosüsteemides. Uurimise all on taimed, erinevad mullaorganismid ja jooksiklased (Carabidae). Norbertas osaleb ka loopealsete taastamise projektis "Elu Alvaritele".



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Ene Kook ja Argo Ronk kaitsesid doktorikraadi!

[img_assist|nid=453|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=197]5. septembril kaitses Ene Kook Tartu Ülikooli senati saalis oma doktoritöö “Genetic diversity and evolution of Pulmonaria angustifolia L. and Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae)“ (Pulmonaria angustifolia L. ja Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae) geneetiline mitmekesisus ja evolutsioon) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Ene juhendajateks olid Silvia ja Ülle ning oponendiks professor Jan Kirschner Tšehhi Teaduste Akadeemiast.
[img_assist|nid=476|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=347]

Vahetult pärast Enet kaitses 15. septembril oma doktoritöö väga edukalt ka Argo Ronk. Argo doktoritöö teemaks oli “Taimede mitmekesisus Euroopas: vaadeldud ja tume elurikkus“ ning juhendajaks Meelis. Oponendiks oli Jens-Christian Svenning Aarhusi ülikoolist Taanist.
Argo jätkab teaduse tegemist järeldoktorandina Ameerika Ühendriikides, Pennsylvania Ülikoolis, professor Brenda Casper´i töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Kook ja doktor Ronk!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2016 Välitööd Saaremaal ja Muhus

[img_assist|nid=478|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Suve lõpul külastasid Marge ja Iris Saaremaa ja Muhu loopealseid, et koguda mägirsitiku (Trifolium montanum) seemneid. Välitööde käigus mõõdeti ka erinevaid keskkonnaparameetreid, nagu mullaniiskus, valgustingimused, populatsioonide suurus hinnang, mulla sügavus jne, et täiendada olemasolevat andmestikku uurimaks maastiku struktuuri mõju niiduliikide geneetilisele mitmekesisusele ja geenivoolule.












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Aveliina ja Tsipe osalesid 10-ndal Euroopa Taastamisökoloogia Konverentsil

[img_assist|nid=460|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Kümnes Euroopa Taastamisökoloogia Konverents leidis aset 22-26. augustil Freisingi linnakeses Saksamaal. Konverents andis ülevaate uusimatest teoreetilistest ja praktilistest suundumustest erinevate koosluste taastamiseks kasutatavate meetodite vallas. Aveliina tegi ettekande "Elu Alvaritele" projektialade elurikkuse seirest. Ta osales ettekandega ka sessioonis, mis käsitles seemnepanga ning seemnete leviku rolli koosluste taastamises. Tsipe pidas ettekande seemnefirmade poolt toodetud seemnesegude kasutamise võimalikest tagajärgedest taimede geneetilisele mitmekesisusele ja sellega seotud kohasusele. Aveliina ja Tsipe osalesid ka huvitaval ekskursioonil, mis muuhulgas viis nad seemnefirmasse, kus toodetakse koosluste taastamiseks kasutatavaid seemnesegusid.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Projekti „Nutikas elurikkuse kaitse“ välitööd Pärnu- ja Viljandimaal ning Lõuna-Eestis

[img_assist|nid=480|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Projekti eesmärgiks on metsade tunnusliku, teisenenud ja tumeda elurikkuse abil välja selgitada, kuidas ja millised metsi oleks Eestis elurikkuse seisukohast kõige otstarbekam kaitsta. Selleks vajalikud välitööd viidi läbi hästi säilinud vanades metsades, kus võis eeldada suhteliselt väikest inimmõju. Välitöödel osalesid Kersti, Ülle, Ene, Liis, Madli ja Norbertas, aga samuti ka Meelis ja Aveliina. Kõigepealt (mais ja juunis) valiti ja tähistati sobivad 100 uurimisala. Seejärel (juuni-august) määrati nendel aladel kõigis metsataimestiku rinnetes (sambla-, rohu/puhma-, põõsa- ja puurinne) liigiline koosseis ning katvus liikide kaupa. Lisaks koguti andmeid puistu struktuuri, uuenemise ja puidu tagavara kohta. Metsamulla iseloomustamiseks mõõdeti igas metsas kõdu ja huumuskihi tüsedus ja võeti mullaproovid mulla koostise ja mükoriisaseente uurimiseks. Praegu on veel pooleli andmete kogumine samblike ja puutüvedel kasvavate sammalde kohta, mida teeb meie hea kolleeg Tiina Randlane mükoloogia õppetoolist.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Uus artikkel tumedast elurikkusest suurel skaalal

[img_assist|nid=479|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=295]Argo Ronk ja Meelis Pärtel avaldasid koostöös Tšehhi kolleegide Francesco de Bello ning Pavel Fibich-ga uue artikli tumedast elurikkusest ajakirjas Ecology and Evolution. Antud töös kasutati kahte matemaatilist meetodit hindamaks tumeda elurikkuse suurust ja liigilist koosseisu Euroopa skaalas. Leiti, et mõlemad meetodid andsid üldiselt sarnaseid tulemusi, kuid mõlemad meetodid andsid ka unikaalselt informatsiooni, mistõttu pakuti välja semi-kvantitatiivne lähenemise tumedale elurikkusele – konsensuslik ja ühendatud tume elurikkus, vastavalt kas leitud mõlema või vähemalt ühe metoodikaga. Konsensusliku tumeda elurikkuse käsitlus võiks olla oluline looduskaitsele, kuna nende tumeda elurikkuse liikide puhul on meil suurem kindlus, samas ühendatud tumeda elurikkuse käsitlus võiks olla oluline suureskaalaliste elurikkuse uuringutes, kuna antud käsitlus hõlmab kogu informatsiooni kahest meetodist. Erinevate meetodite kombineerimine annab uue vaatenurga kuidas hinnata tumedat elurikkust.

Ronk, A., de Bello, F., Fibich, P., Pärtel, M. (2016) Large-scale dark diversity estimates: new perspectives with combined methods. Ecol Evol, doi:10.1002/ece3.2371.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Ülle ja Tiiu osalesid juhendajatena Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu X suvekoolis

[img_assist|nid=442|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]Ülle Reier ja Tiiu Kupper osalesid 23.augustil juhendajatena Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu X suvekoolis Räpinas. Tegemist oli Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt juhitava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EV100 laste ja noorte projektide vooru „Eesti taimevaramu“ sissejuhatava üritusega. Projekt on Eesti üldhariduskoolide ning teadusasutuste koostööalgatus, mille käigus kogutakse ja eksponeeritakse Eesti botaanilist mitmekesisust ning edendatakse uue põlvkonna keskkonnateadlikkust. Projekt lõpeb 2017. aasta lõpuga. Ülle andis lühiülevaate Eesti botaanilistest teaduskogudest, keskendudes TÜ loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumis hoitavale Eesti vanimale ja suurimale teaduslikule herbaariumile ja selle kasutamisele teadustöös. Peale seda tutvustasid Ülle ja Tiiu praktiliselt, kuidas teaduskogudele kohaselt taimi koguda. Tiiu koostas sammaltaimede näituse.

Lisainfo:

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
TÜ Loodusmuuseum ja botaanikaaed



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2016 Ülle ja Ene osalesid juhendajatena GLOBE’i suvelaagris

[img_assist|nid=438|title=Foto: Rasmus Pitkänen|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=197]Ülle Reier ja Ene Kook osalesid juhendajatena 8. - 10. august Jõgevamaal Voorel toimunud GLOBE’i 19. suvelaagris. GLOBE (The Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on rahvusvaheline teadus- ja haridusprogramm, mis võimaldab õpilastel ja teistel huvilistel läbi teadusliku andmekogumise ja analüüsimeetodite paremini aru saada keskkonnast. GLOBE suvelaager on iga-aastane Eesti parimate GLOBE õpilaste, õpetajate ning teadlaste kohtumispaik, uurimaks kohalikku loodust ning jagamaks uusi ideid ja oskusi, ühtlasi on see aastat kokkuvõttev üritus.

Ülle ja Ene korraldada olid esimesel päeval kaks õppesessiooni puude ja põõsaste tundmiseks ja selle põhjal näituse tegemine. Teisel päeval juhendati üht rühma metsa taimkatte kirjeldamisel; tulemuste põhjal tehti kokkuvõte ja kolmandal päeval ettekanne. Kolmandal ja ühtlasi viimasel laagripäeval oli puude-põõsaste tundmine ka üks võistlusmängude osa.

Üleilmne teadus- ja haridusprogramm GLOBE sai möödunud aastal 20. aastaseks. Tänavu möödus 20 aastat Eesti liitumisest programmiga. Ülle on suvelaagrites taimi õpetanud alates 1998. aastast. Algusest peale toetab üritust USA Suursaatkond Eestis ja avamisel on alati kohal ka suursaadik.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Uus artikkel mulla heterogeensuse mõjust taimekooslustele

[img_assist|nid=434|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=184]Meie töörühma endine doktorant Riin Tamme avaldas koos Meelis Pärteli, Antonio Gazoli, Jodi Price’i ja Inga Hiiesaluga uue artikli ajakirjas Journal of Vegetation Science. Tegemist on kolmanda artikliga meie heterogeensuse eksperimendist ning seekord on vaatluse all, kuidas mõjub mulla väikeseskaalaline laigulisus koosluse taimeliikidele. Nad kasvatasid 15 rohumaa taimeliiki heterogeenses ja homogeenses mullas ning leidsid, et vaid üksikud dominantsed liigid saavad mullalaikudest kasu ning kasvavad suuremaks. See omakorda muudab konkurentsisuhteid heterogeensetes tingimustes ning väiksemad taimed tõrjutakse kooslusest välja. Nende tulemused aitavad selgitada, miks ja kuidas keskkonna heterogeensus väikesel skaalal liigirikkust vähendab.

Tamme, R., Gazol, A., Price, J. N., Hiiesalu, I. and Pärtel, M. (2016) Co-occurring grassland species vary in their responses to fine-scale soil heterogeneity. Journal of Vegetation Science, doi: 10.1111/jvs.12431.

Vaata ka eksperimendi varasemaid tulemusi heterogeensuse mõjust taimekoosluse mitmekesisusele ja taime-tunnustele.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Madli osales saarte bioloogia konverentsil Island Biology 2016

[img_assist|nid=433|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=260]Doktorant Madli osales 18.07-22.07 saarte bioloogia konverentsil Assoori saarestikus Terceira saarel. Viie päeva jooksul sai saarte ökoloogia, evolutsiooni ja looduskaitse teemalisi inspireerivaid ettekandeid kuulata nii tuntud ja tunnustatud spetsialistidelt kui ka alles alustavatelt noortelt teadlastelt. Teiste hulgas esinesid näiteks Robert J. Whittaker, Daniel Simberloff, Rosemary Gillespie ja Lawrence R. Heaney. Madli esitles posterettekande kujul oma tööd saarte elurikkuse kujunemist jäljendavatest arvutisimulatsioonidest ning sai oma tööle palju huvitavat tagasisidet.

Tema tegemistest doktorantuuris saab lugeda ka hiljuti Novaatoris ilmunud populaarteaduslikust artiklist "Teadlased asuvad arvutisimulatsioonide abil elurikkuse saladustele jälile".









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2016 Uus artikkel makroökoloogia tähtsusest bioloogilise mitmekesisuse uurimisel

[img_assist|nid=477|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=153]Meelis avaldas koostöös Jon Bennetti (meie endine järeldoktor) ja Martin Zobeliga (Taimeökoloogia töörühma juht) lühikese ülevaateartikli makroökoloogia olulisusest nii regionaalsel kui lokaalsel skaalal. Autorid toovad välja, et biodiversiteedi mustrite täielikuks mõistmiseks lokaalsel skaalal on vaja arvesse võtta ka regionaalsel skaalal toimuvad protsessid. Tänaseks on kogunenud juba piisaval hulgal makroökoloogilisi andmeid, arenenud on ka proovide kogumise tehnikad ja analüütilised meetodid, mis kõik võimaldab meil paremini toime tulla praeguste ja tulevaste katsumustega ökoloogias ning looduskaitses.

Pärtel, M., Bennett, J.A. & Zobel, M. (2016) Macroecology of biodiversity: disentangling local and regional effects. New Phytologist 211: 404–410.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2016 Meelis andis intervjuu IAVSi uudiskirjale

[img_assist|nid=432|title=|desc=|link=url|url=http://iavs.org/getattachment/96e1c1c1-ac38-43ec-9bce-614d7aae33f9/IAVS-Bulletin-June2016-FINAL-060116.aspx|align=right|width=260|height=145]Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni (IAVSi) uudiskirja juuninumbrist leiab intervjuu Meelisega, kellel lisaks makroökoloogia töörühma juhtimisele on aega kahe silmapaistva IAVSi ajakirja (Journal of Vegetation Science ja Applied Vegetation Science) peatoimetamiseks. The IAVS Bulletin uuris Meeliselt, kuidas temast sai peatoimetaja, mis on toimetajatöö võlud, milline on hea arvustus ning lõpuks – kuidas teadusest lõõgastuda. Lisaks saab lugeda, millist oma artiklit Meelis eriti oluliseks peab ning milline teaduskirjandus on teda kõige rohkem inspireerinud.
IAVSi uudiskiri The IAVS Bulletin ilmub digitaalsel kujul neli korda aastas ning selle eesmärgiks on liikmeid huvitavate teemade vahendamine, samuti ühingu kohtumiste ja tegevuste ametlik kajastamine.



--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2016 Tumedat elurikkust käsitlev blogipostitus kümne loetuma hulgas vaid ühe nädalaga!

[img_assist|nid=430|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=224]Meie endine töörühmaliige dr. Rob Lewis ja prof. Meelis Pärtel kirjutasid ajakirja Methods in Ecology and Evolution ametlikku ajaveebi ülevaatliku postituse tumeda elurikkuse kontseptsiooni, hindamismeetodite ja rakendusvõimaluste kohta. Kirjutis on hõlpsalt jälgitav, sisaldades palju illustratiivset materjali; lisatud on ka viited varasematele tumedat elurikkust käsitlevatele publikatsioonidele. Meil on hea meel, et see kokkuvõtlik postitus on ajaveebi lugejatele meeldinud ja jõudnud vaid ühe nädalaga 2016 aasta kümne kõige loetuma hulka!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2016 Töörühma kevadseminar uues Laelatu välibaasis

[img_assist|nid=429|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Seekordne makroökoloogia töörühma kevadseminar toimus 14-15 aprill värskelt avatud ja kaunis Laelatu välibaasis. Lisaks meie praegustele töörühma liikmetele võtsid seminarist osa ka meie endised liikmed Dr. Rob Lewis ja Jon Bennett ning kolleegid Martin Zobeli töörühmast, kellega meil on olnud head koostöösidemed. Loodame, et kahe päeva jooksul tehtud ettekanded ja neile järgnenud diskussioonid olid igati kasulikud ning aitasid luua aluspinda edaspidiseks koostööks! Vaata ka seminaril tehtud pildigaleriid!












--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Uus artikkel tumeda elurikkuse rakendamisest looduskaitses

[img_assist|nid=428|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=195]Meie endisel töörühma liikmel, dr. Rob Lewis’el, ilmus hiljuti ajakirjas Conservation Biology koostöö artikkel tumeda elurikkuse rakendamisvõimaluste kohta looduskaitses. Artikkel valmis Eesti ja Tšehhi ökoloogide vahel toimunud arutelude käigus ning keskendub sellele, kuidas tumeda elurikkuse kontseptsioon võiks olla abiks looduskaitseliselt oluliste elupaikade kindlaks tegemisel, elupaikade taastamisel ja invasioonide ohjamisel. Loe rohkem uuest artiklist ja Robi varasematest töödest meie blogis.

Lewis, R. J., Bello, F., Bennett, J. A., Fibich, P., Finerty, G. E., Götzenberger, L., Hiiesalu, I., Kasari, L., Lepš, J., Májeková, M., Mudrák, O., Riibak, K., Ronk, A., Rychtecká, T., Vitová, A., and Pärtel, M. (2016) Applying the dark diversity concept to nature conservation. Conservation Biology, doi:10.1111/cobi.12723.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Botaanika osakonna põnevad töötoad TÜ lahtiste uste päeval

[img_assist|nid=427|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]23. märtsil toimus lahtiste uste päev, kus huvilistel oli võimalik tutvuda Tartu Ülikooli õppimisvõimaluste ja erialadega. Botaanika osakond tutvustas Chemicumis kooliõpilastele taimede elu suuri ja väikseid saladusi - väljapanekul olid kohevad hallitusseened, viburitega vetikad ning mitut sorti mükoriisaseeni. Põnevates töötubades tegelesid noortega nii taimefüsioloogid, mükoloogid, maastikugeneetikud kui ka taimeökoloogid. Meie töörühma doktorant Marge Thetloff demonstreeris huvilistele banaani DNA eraldamist. Kersti Riibak (koos Taavi Paaliga Kristjan Zobeli töörühmast) näitasid noortele, kuidas taimetunnuste ja mudelite abil on võimalik kindlaks määrata liikide potentsiaalne levimisvõime. Loodame, et nii mõnelegi noorele muutus erialavaliku tegemine nüüd veelgi lihtsamaks! Vaata ka lahtiste uste päeval tehtud fotogaleriid.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2016 Hüvasti, Jon!

[img_assist|nid=431|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=200]Jon Bennett veetis viimased kaks ja pool aastat meie töörühmas järeldoktorandina. Nüüdseks on ta tagasi Kanadas, töötades Briti Kolumbia Ülikoolis. Eestis olles käivitas Jon koostöös teiste töörühma liikmetega kaks aastat kestnud eksperimentaalse projekti uurimaks koosluse täielikkuse ja bioloogilise invasiooni edukuse vahelisi seoseid Lõuna-Eesti rohumaade näitel. Lisaks jõudis ta üles seada väiksema-mahulise potikatse, uurimaks konkurentsi ja taimetunnuste varieeruvuse vastastikmõju. Jon avaldas kuus teadusartiklit ning mitmed käsikirjad on veel valmimas.

Jon, me soovime sulle kõike paremat ja loodame sind peagi näha!









--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2016 Aveliina osales IPBES-i plenaaristungil Malaisias