Uudised 2013

[img_assist|nid=227|title=Kinnikasvav loopealne|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=174]Loopealsed – lubjasel aluspõhjal paiknevad haruldased ja liigirikkad niidud – on majandamise lakkamise tõttu kiiresti mändide ja kadakatega kinni kasvamas. Mitmed uurimused on näidanud, et puittaimede katvus üle 70% vähendab oluliselt loodude mitmekesisust. Vähe on aga teada põõsaste madala (~30%) katvuse mõjust loopealsete keskkonnatingimustele ja liigirikkusele. Me leidsime, et madal katvus suurendas valguse heterogeensust ja seeläbi kasvas ka generalistide arv ning üldine liigirikkus. Samas ei olnud puittaimede madalal katvusel negatiivset mõju loopealsetele iseloomulikele liikidele. See näitab, et puittaimede katvuse mõju hindamisel on väga oluline arvesse võtta liikide elupaiga spetsiifilisus ning et põõsaste madal (kuni 30%) katvus on loopealsetel igati elurikkust soosiv.

Kasari, L., Gazol, A., Kalwij, J.M., Helm, A. (2013) Low shrub cover in alvar grasslands increases small-scale diversity by promoting the occurrence of generalist species. Tuexenia 33, 293-308.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Hüvasti, Antonio

[img_assist|nid=67|title=Antonio Gazol|desc=|link=popup|align=left|width=200|height=207]Antonio Gazol veetis järeldoktorandina meie töörühmas kolm edukat aastat, kuid nüüd naaseb ta tagasi koju, Hispaaniasse. Siin olles töötas Antonio keskkonna heterogeensuse ja maastikuajaloo alal, kuid koostöös taimeökoloogia töögrupiga ja teadlastega Hispaaniast ja Hiinast, tegeles ta ka paljude teiste teemadega. Antoniolt ilmus Tartus 9 artiklit ning lisandumas on veel mitmed. Me soovime Antoniole kõike paremat ja loodame teda varsti jälle näha.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Tume elurikkus - järgmine samm edasi

[img_assist|nid=226|title=Kui suur osa liigifondist on olemas koosluses?|desc=|link=popup|align=right|width=200|height=194]
Meelis Pärteli, Robert Szava-Kovatsi ja Martin Zobeli (taimeökoloogia töögrupp) sulest ilmus ajakirja Folia Geobotanica eriväljaandes artikkel, mis tutvustab uut koosluse täielikkuse mõistet. Koosluse täielikkus näitab, kui suur osa liigifondist on tegelikult koosluses olemas. Koosluse täielikkuse mõõde lubab võrrelda elurikkust erinevate ökosüsteemide vahel ning seda korrektsemalt kui lihtne koosluse liigirikkuse hinnang.

Pärtel, M., Szava-Kovats, R., Zobel, M. (2013) Community completeness: linking local and dark diversity within the species pool concept. Folia Geobotanica.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Tere tulemast, Jon

[img_assist|nid=222|title=Jon Bennett|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=213]Meil on rõõm tervitada Jon Bennett'it makroökoloogia töörühma. Jon tegi oma doktoritöö Alberta ülikoolis Kanadas. Ta uuris evolutsioonilise ajaloo, keskkonna heterogeensuse, konkurentsi ja tolmeldamise mõju taimedele. Siin olles uurib Jon koos Meelise ja Aveliinaga keskkonna DNAd.


















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2013 Avatud maastikke käsitlev konverents Saksamaal

Oktoobri alguses osalesid töörühma liikmed Aveliina Helm ja Nele Ingerpuu Saksamaal Hildesheimis peetaval konverentsil "Open landscapes 2013 - Ecology, Management and Nature Conservation". Konverents käsitles ennekõike poollooduslike ning looduslike avakoosluste elurikkuse hoidmise ning sobiliku majandamise temaatikat ning plenaaresinejateks olid tuntud ökoloogid Paul Keddy, Osvaldo Sala, Roland Bobbink, Michael Kleyer ning Iris Möller. Aveliina esines konverentsil suulise ettekandega "Extinction debt and invasion of generalist species in European dry grasslands" ja Nele postriga "The effect of different mowing regimes on the species richness and coverage of vascular plants and bryphytes". Konverentsi ekskursioonid viisid osalejaid tutvuma Saksamaa parimate pärandkooslustega, sealhulgas ka näiteks kuulsa Lüneburgi nõmmega.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2013 Tere tulemast, Marge

[img_assist|nid=220|title=Marge Thetloff|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]
Meie töörühmas on uus liige - Marge Thetloff alustas oma õpinguid doktorantuuris. Marge uurimisalaks on populatsiooni- ja maastikugeneetika ning ta juhendaja on Tsipe Aavik. Tere tulemast makroökoloogia töörühma, Marge!















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2013 Orhideede ümberasustamine Pakri poolsaarel

[img_assist|nid=223|title=Orhideede ümberasustamine Pakri poolsaarel|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Töörühma liikmete Liis Kasari ja Aveliina Helmi osalusel viidi augusti lõpus Pakri poolsaarel läbi kodumaiste käpaliste ümberasustamisprojekt. Ettevõtmine oli Eestis unikaalne selle poolest, et ümber asustati mitte ainult mitmest liigist orhideeisendid, vaid ka neid ümbritsev niidukooslus, tagamaks populatsioonide püsimajäämine. Et aga paremini mõista orhideede ümberasustamisega seotud kitsaskohti, katsetati projekti raames erinevaid metoodikaid ning tulemusi jälgitakse teaduslikult veel järgmised kümme aastat. Vaata Aktuaalse Kaamera uudisnuppu ja loe lähemalt. Ümberasustamistööde tellijaks oli osaühing Balti Gaas ning tööd viis läbi meie töörühmast võrsunud Tartu Ülikooli spin-off ettevõte OÜ Loodusseeme.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2013 Hüvasti, Jesse

[img_assist|nid=82|title=Jesse Kalwij|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=156]Jesse Kalwij oli meie töörühma liige neli aastat ning tegeles globaalsete makroökoloogiliste küsimustega erinevates ökoloogia uurimissuundades. Samuti tegi ta koostööd Taimeökoloogia töögrupiga ning mitmete töörühmadega võõrsilt. Nüüd ootavad teda uued väljakutsed ja me soovime talle palju edu edaspidiseks!












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2013 Välitööd Saaremaal ja Muhus

[img_assist|nid=216|title=Oli palav|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Augusti esimese poole veetsid doktorandid Riin, Liis, Kersti, Marge ja Krista Saaremaa ja Muhu loopealsetel, kontrollides meie püsitransektide olukorda kolm aastat peale mahamärkimist ning kogusid ka uusi biomassi ning keskkonna heterogeensuse andmeid. Kokku sai määratud 350 m taimi, kogutud 640 biomassiproovi ning maitstud elu õigeusu kloostris. Välitöödele aitasid kaasa (või mitte) meie kaks rendiautot – “Väike Haige Reaktiivhiir“ ning “Moosiriiul”. Vaata ka pilte välitöödest.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2013 Uus artikkel taimede levimiskaugustest

[img_assist|nid=228|title=dispeRsal funktsiooni tutvustav veebileht|desc=|link=url|url=http://www.botany.ut.ee/dispersal/|align=left|width=260|height=173]Mitmed taimeökoloogilised uurimisküsimused (nt. metapopulatsioonid fragmenteerunud maastikel, liikide levikumustrid globaalsete kliimamuutuste ajal) vajavad andmeid liikide levimiskauguste kohta. Kahjuks ei ole neid andmeid paljude liikide kohta veel olemas. Me kogusime kokku maksimaalsete levimiskauguste andmed 576 liigi kohta ning uurisime, kas on võimalik ennustada levimiskauguseid taimetunnuste kaudu. Me leidsime, et isegi lihtsad tunnused (kasvuvorm ja levimissündroom, mille kohta on infot erinevates andmebaasides) ennustavad maksimaalset levimiskaugust küllaltki hästi. Kasutades funktsiooni dispeRsal, saavad huvilised ka ise levimiskauguseid määrata. Funktsioon ja selle kasutusjuhend (ning tulevikus ka funktsiooni uuendused) on kättesaadaval dispeRsal veebilehel.

Tamme, R., Götzenberger, L., Zobel, M., Bullock, J.M., Hooftman, D.A.P., Kaasik, A., Pärtel, M. (ilmumas) Predicting species' maximum dispersal distances from simple plant traits. Ecology.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Eesti suurim teaduskonverents Tartus

[img_assist|nid=213|title=Konverentsile eelnenud ekskursiooon Lääne-Eestisse (Viita alvar)|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]26.-30. juunil toimus Tartus rahvusvahelise taimkatteteaduse assotsiatsiooni aastakonverents, kuhu kogunes enam kui 450 teadlast 41 riigist. Meie töörühm on juba aastaid konverentsist osa võtnud ning oli suur au sel aastal selle korraldamises kaasa lüüa. Kõik meie töörühma liikmed osalesid ka Tartus suulise või posterettekandega. Kutsutud külaliste nimekiri oli sel aastal eriti aukartust äratav - David Tilman, Hans de Kroon ja Meelis Pärtel olid vaid mõned maailma tuntuimatest teadlastest, kes konverentsil pikemad loengud ette kandsid. Viis päeva olid täidetud huvitavate ettekannete ja aruteludega ning oli tore kohtuda vanade sõprade ja koostööpartneritega ning luua uusi tutvusi. Aveliina korraldada (Krista ja Liisu abiga) oli ka konverentsile eelnenud pikem ekskursioon Lääne-Eestisse ja saartele ning osalejad nautisid Eesti looduskauneid paiku ja üllatavalt head suveilma.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Välitööd Kanadas

[img_assist|nid=214|title=Nii algavad välitööd|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meie töörühm on viimaste aastate jooksul uurinud koosluse kokkupaneku reegleid liigirikkastel rohumaadel üle kogu maailma. Me oleme teinud välitöid Eesti alvaritel ning Hispaania, Islandi, Austraalia ja Mongoolia rohumaadel. Sel suvel lendasid teadurid Jodi Price (kes tuli teiselt poolt maakera Austraaliast) ning Antonio Gazol ja doktorant Riin Tamme Kanadasse, et teha välitöid Kanada kuulsates preeriates. Nad tegid koostööd Prof. James Cahill'i ning tema doktorandi Gisela Stotz'iga Alberta ülikoolist Edmontonis. Nad määrasid liike ning mõõtsid keskkonna heterogeensust kokku 600 väikesel prooviruudukesel, trotsides kuumust, vihma ja tornaadohoiatust. Vaata pilte välitöödest.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Hispaania doktorandi külaskäik

[img_assist|nid=224|title=Guillem Bagaria|desc=|link=popup|align=left|width=130|height=195]Selle aasta aprillist kuni juuni lõpuni külastas meie töörühma Guillem Bagario Marató. Guillem on doktorant Barcelona Autonoomses ülikoolis ja CREAF teadusinstituudis. Tema uurimistöö keskendub maastikuökoloogiale ning siin olles töötas ta koos Meelise ja Aveliinaga, et uurida vahemerelise kliimaga rohumaade koosluste väljasuremisvõlga. Samuti leidis ta aega, et tutvuda Eesti looduskaunite paikadega, osaleda edukalt suulise ettekandega IAVSi konverentsil ning küpsetada meile imemaitsvat tuunikalapirukat.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuni 2013 Maastike killustumine mõjutab ka tavalisi taimeliike

[img_assist|nid=211|title=Keskmine värihein (Briza media)|desc=|link=popup|align=right|width=174|height=261]Keskmine värihein (Briza media) on Eesti niitudel laialt levinud ja sagedane taim ning tõenäoliselt ainus kõrreline, mida tunnevad nägu- ja nimepidi ka mittebotaanikud. Hoolimata oma tavalisusest on niitude pindala vähenemine ning killustumine jätnud oma jälje ka selle kauni taime populatsioonidele. Mõõtes Saaremaa ja Muhu loopealsetel väriheina tunnuseid selgus, et maastikumuutuste tagajärjel vähenenud geneetiline mitmekesisus mõjutab isegi nende tavaliste taimede paljunemisedukust. Samal ajal on taimede kõrgus ja idanemisvõime seotud veel ajalooliste maastikumustritega, mis näitab, et kohanemine toimunud maastikumuutustega on alles pooleli ning millised saavad olema selle lõplikud mõjud väriheina populatsioonidele, seda me veel ei näe.

Takkis, K, Pärtel, M, Saar, L & Helm, A (2013) Extinction debt in a common grassland species: immediate and delayed responses of plant and population fitness. Plant Ecology 214: 953–963, DOI 10.1007/s11258-013-0221-y









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli konverents

16.-17. mail toimus Tallinnas juba teine doktorantidele mõeldud (ja doktorantide poolt korraldatud) rahvusvaheline Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli konverents "Down to Earth". Meie doktorandid Argo, Liis ja Kersti osalesid konverentsil edukalt suuliste ettekannetega.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Populatsioonibioloogia konverents Tartus

9.-11. mail toimus Tartus GfÖ populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Meie töörühm oli seal esindatud pea täies koosseisus - lisaks tegid doktorandid Krista ja Riin ka ettekanded ning Liina ja Liis esinesid postritega. Tegemist oli väga toreda konverentsiga ning kolm päeva olid täidetud huvitavate ettekannete ja aruteludega. Suur tänu konverentsi organiseerijatele!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2013 Jodi ja Meelise artikkel Oikoses toimetajate lemmik