Meelis Pärtel on kolmest Eesti teadlasest, kes valiti hiljuti Euroopa teaduste akadeemia Academia Europaea uueks liikmeks! Meelis asub tegutsema akadeemia ökoloogia ja evolutsiooni sektsioonis, kus ta plaanib tihendada sidemeid ökoloogia ja teiste teadusalade vahel. Academia Europaea on üleeuroopaline ühendus, mis koondab tippteadlasi eri teadualadelt. Akadeemia annab muu hulgas teaduskorralduslikke nõuandeid nii riikidele kui ka rahvusvahelisetele asutustele, arendab teadusaladevahelisi suhteid, teeb ülevaateid Euroopale olulistest teadusküsimustest ja pakub võimalusi nende uurimiseks.
5. juunil toimus botaanika osakonnas bakalaureusetööde kaitsmised ja meie töörühmast kaitsesid oma lõputööd väga edukalt Mari Tiits (juhendaja Meelis), Marta Miia Pärnpuu (juhendaja Meelis) ja Annaliisa Väljaots (juhendaja Riin). Teemadeks olid nii putukate tume elurikkus, tehisaru rakendamine taimeliikide koosesinemiste määramisel ja inimeste toitumisvalikute mõju elurikkusele. Mari (fotol vasakult kolmas), Marta Miia ja Annaliisa (fotol paremalt teine) näitasid tugevat teadushuvi ning suurepärast oskust viia keerulised projektid edukalt lõpule. Soovime neile palju edu järgmistes ettevõtmistes!
20. mail toimus meie töörühma kevadseminar, mille teemaks oli “Geneetilised ja maastikuandmed makroökoloogias”. Ettekannetega esinesid Meelis, Carlos, Enrico ja Blanca ning külalisena tegi ettekande Tsipe Aavik tolmeldamisökoloogia töörühmast. Lisaks teaduslikele aruteludele nautisime sauna ja loodust Rannametsa-Tolkuse õpperajal ja Laelatu puisniidul.
25. aprillil toimus Eesti doktorikooli loodusteaduste ja põllumajandusteaduste haru kursus/seminar "Ökoloogiliste teadmiste piirid". Kohale olid kutsutud mitmed uue põlvkonna teadlased Euroopast, kellel on seos Eestiga ja botaanika osakonnaga (viibinud siin doktoriõpingute või järeldoktorantuuri ajal) ning mitmel ka meie töörühmaga! Viis külalist, Antonio Gazol (Hispaania), Lars Götzenberger (Tšehhi), Sabrina Träger (Saksamaa), Petr Kohout (Tšehhi) ja Rob Lewis (Norra), esinesid päeva jooksul põnevate loengutega oma uurimistööst elurikkuse, ökosüsteemide ja looduskaitse teemadel. Antonio oli meie töörühmas järeldoktorantuuris aastatel 2010-2013, Rob aastatel 2013-2015 ja Sabrina aastatel 2017-2019. Oli väga tore meie endiseid töökaaslaseid uuesti näha!
11. aprillil tähistati Tartu Ülikoolis Eesti loodus- ja kultuurilukku erakordse märgi maha jätnud loodusteadlase professor Viktor Masingu (1925-2001) sajandat sünniaastapäeva. Päeva jooksul toimus mitmeid üritusi, nt Eesti Posti margi "Viktor Masing 100" esitlus ja näituse "Viktor Masing ja tema aeg" avamine. Lisaks toimus ettekannete pärastlõuna, kus botaanika osakonna professorid rääkisid oma uurimistöödest ja Viktor Masingu teadustöö pärandist. Meie töörühma esindasid Meelis ja Carlos, kes rääkisid vastavalt taimekoosluste ja taimetunnuste uuringutest.
Meie töörühma üks peamiseid uurimisteemasid on olnud tume elurikkus ning 2019. aastal algatasime ka teadlaste koostöövõrgustiku DarkDivNet. Võrgustiku eesmärgiks oli koguda kokku teadlased, kes uuriksid tumedat elurikkust oma regioonis ja kuigi tumedat elurikkust ei saa otse uurida, siis põhjaliku taimkatteanalüüsi abil on võimalik tumedat elurikkust arvutuslikult leida.
Nüüd ilmus Meelis Pärteli juhtimisel DarkDivNet võrgustiku esimene artikkel ajakirjas Nature! Selles uuriti, kuidas inimtegevus mõjutab olemasolevat ja tumedat elurikkust maailma eri paigus. Selgus, et mida suurem on inimmõju seda vähem on sobivaid liike koosluses ja ökosüsteemis. Kui väikese imimmõjuga piirkondades (nt Kanada metsad või Mongoolia rohumaad) on esindatud vähemalt kolmandik kõigist võimalikest sobivatest taimeliikidest, siis suure inimtegevusega aladel (nt. Kesk-Euroopa) on kohal vaid üks liik viiest sinna potentsiaalselt sobivast liigist.
Uuringu valmimisele aitas kaasa ligi 200 teadlast, kes uurisid taimi 5500 vaatluskohas 119 piirkonnas üle maailma.
Artiklist tegi ülevaate ka Novaator.
Pärtel, M., Tamme, R., Carmona, C.P. et al. Global impoverishment of natural vegetation revealed by dark diversity. Nature (2025).
On saanud traditsiooniks, et Tartu Ülikooli botaanika osakond korraldab kaks korda aastas Ökomessi, kus bakalaureuse- ja magistritudengid saavad tutvuda osakonna töörühmade tegemistega. Lisaks saavad nad uurida lõputöö ja praktikavõimaluste kohta. Meie töörühma esindasid seekord Madli, Blanca, Daria, Eleonora ja Riin. Ootame väga uusi tudengeid meie toredasse töörühma!
19. märtsil esitles oma uurimistöö tulemusi funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Pérez Carmona inauguratsiooniloenguga „A trait-based approach to biodiversity“ („Elurikkuse tunnusepõhine käsitlus“). Tema uurimistöö keskendub funktsionaalse elurikkuse uurimisele. Oma väljatöötatud tunnuste jaotuse tõenäosustiheduse (ingl trait probability density) meetodi abil on ta põhjalikult uurinud taimede maapealsete ja -aluste tunnuste seoseid ning erinevate taksonoomiliste rühmade väljasuremisriski ja tunnuste seoseid. Inaguratsiooniloengu videosalvestust saab vaadata siin.
Fotod üritusest: UTTV Fotod
Meil on hea meel võõrustada külalisdoktoranti Itaaliast. Luciano Ludovico Maria De Benedectis on doktorant Camerino ülikoolis, kus ta uurib taimede väikeseskaalalisi ruumilisi mustreid ja funktsionaalset elurikkust. Ta külastab meie töörühma ühe kuu vältel, et koos Carlosega analüüsida põnevaid püsiruutude andmeid maapealsete ja maa-aluste tunnuste mitmekesisusest vanades pöögimetsades.
21. veebruaril elasime kaasa Eleonora Beccari doktoritöö kaitsmisele. Ta kaitses väga edukalt oma doktoritööd „Mapping and exploring trait spaces across the tree of life“ („Erinevate elustikurühmade tunnusruumide kaardistamine ja uurimine“) ning sai doktorikraadi botaanika ja mükoloogia erialal. Huvitavat arutelu aitas pidada oponent Holger Kreft Saksamaalt ning Eleonora juhendaja oli Carlos Pérez Carmona.