Uus artikkel metsa elurikkuse mudeldamisest

Madli, Meelis, Kersti ja Ene avaldasid koostöös teiste Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega uue artikli ajakirjas Ecological Modelling, kus simulatsioonimudelite abil uuriti Eesti laialehiste vanametsatukkade funktsionaalset sidusust erinevate elurikkuserühmade jaoks (rohurinne, epifüüdid, mitmed mullaseenerühmad, jooksiklased). Funktsionaalne sidusus iseloomustab, kui hästi on organismid võimelised liikuma maastiku elupaigalaikude vahel. Seejuures võib aeglaselt või passiivselt levivate organismide puhul oluline olla ka see, kui hästi nad suudavad seda maastikku ajutiselt asustada. Kuigi metsa vanust elurikkust kujundava tegurina on palju uuritud, ei olnud siiani teada, kuidas ümbritseva metsa vanus mõjutab vanametsatukkade sidusust. Selles artiklis kasutati agendipõhiseid simulatsioonimudeleid, et uurida põhjuslikke seoseid vanade metsade funktsionaalse sidususe taga. Leiti, et simulatsioon jäljendas seda paremini rohurinde, epifüütide, ektomükoriissete ja patogeensete seente empiirilisi elurikkusemustreid, mida suuremad olid simulatsioonis asustamis- ja ellujäämistõenäosuse erinevused eri vanusega metsade vahel. See tulemus näitab, et paljude organismide jaoks ei ole vanametsatukad nooremate metsade poolt funktsionaalselt hästi ühendatud, kusjuures nooremate metsade kasutamist vanametsaspetsiifiliste gruppide poolt piirab peamiselt mikroelupaikade puudus. 

Jõks, M., Helm, A., Kasari-Toussaint, L., Kook, E., Lutter, R., Noreika, N., Oja, E., Öpik, M., Randlane, T., Reier, Ü., Riibak, K., Saag, A., Tullus, H., Tullus, T., & Pärtel, M. 2023. A simulation model of functional habitat connectivity demonstrates the importance of species establishment in older forests. Ecological Modelling 481: 110361.