Uus artikkel elurikkuse muutustest viimase 14500 aasta jooksul

Meie doktorant Diego avaldas oma doktorantuuri viimase uurimuse ajakirjas Proceedings of the Royal Society B. Selles artiklis kirjutab Diego koos Carlose, Meelise ja Triinuga (maastike elurikkuse töörühmast), et tume elurikkus on hea mõõdik uurimaks elurikkuse muutuseid ajas. Nad kasutasid setete õietolmu andmeid ning leidsid, et kuigi Põhja-Euroopas on elurikkus viimase 14500 aasta jooksul soojeneva kliima ja inimtegevuse mõjul suurenenud, siis tume elurikkus on suurenenud veelgi kiiremini. See tähendab, et nendest liikidest, mis regiooni võiksid levida ja uutele tingimustele sobida, on siiski vaid vähesed aladele püsima jäänud. Seda miks osad liigid taimekooslustest puuduvad saab uurida funktsionaalsete tunnuste abil. Võrreldes vaadeldud ja tumeda elurikkuse tunnuseid selgus, et tumeda elurikkuse liigid on piiratud levimisvõimega ja taluvad vähem stressitingimusi ning nende potentsiaalsed nišid kooslustes on juba täidetud. Need tulemused näitasid, et tumeda elurikkuse abil on võimalik paleoökoloogias ja Antropotseeni ökoloogia uurimisel paremini hinnata, kui palju, kiiresti ja mis suunas elurikkuse muutused toimuvad.

Trindade, D.P.F., Carmona, C.P., Reitalu, T., & Pärtel. M. 2023. Observed and dark diversity dynamics over millennial time scales: fast life-history traits linked to expansion lags of plants in northern Europe. Proceedings of the Royal Society B doi: 10.1098/rspb.2022.1904.