Uudised 2015

[img_assist|nid=359|title=Põllumajandusmaastike elurikkusele keskendunud uurimuste arv uutes ja vanades liikmesriikides|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=149]Aveliina oli kaasautoriks Laura Sutcliffe'i (Göttingeni Ülikool) jt artiklis „Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland“, mis keskendus Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandusmaastike elurikkuse kaitsele. Autorid leidsid, et vastavate teadusuuringute vähesus Euroopa Liidu uutes liikmesriikides on tinginud olukorra, kus ELi tänased põllumajanduse keskkonnasmeetmed on pigem kohandatud intensiivselt majandatud ja juba elurikkuses palju kaotanud Lääne-Euroopa põllumajandusmaastike järgi. Samad meetmed ei pruugi olla sobivad liigirikkamate ja väiksema maakasutusintensiivsusega Ida- ja Kesk-Euroopa põllumajandusmaastikele. Uute liikmesmaade põllumajandusmaastikele sobivate keskkonnameetmete väljatöötamine vajab rohkem teaduslikke uuringuid Kesk- ja Ida-Euroopas

Sutcliffe, L. M. E., Batáry, P., Kormann, U., Báldi, A., Dicks, L. V., Herzon, I., Kleijn, D., Tryjanowski, P., Apostolova, I., Arlettaz, R., Aunins, A., Aviron, S., Baležentienė, L., Fischer, C., Halada, L., Hartel, T., Helm, A., Hristov, I., Jelaska, S. D., Kaligarič, M., Kamp, J., Klimek, S., Koorberg, P., Kostiuková, J., Kovács-Hostyánszki, A., Kuemmerle, T., Leuschner, C., Lindborg, R., Loos, J., Maccherini, S., Marja, R., Máthé, O., Paulini, I., Proença, V., Rey-Benayas, J., Sans, F. X., Seifert, C., Stalenga, J., Timaeus, J., Török, P., van Swaay, C., Viik, E., Tscharntke, T. (2015) Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland. Diversity and Distributions 21, 722–730.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Jodi Price külastab meie töörühma

[img_assist|nid=206|title=|desc=|link=none|align=left|width=260|height=174]Meie töörühma endine liige, Jodi Price, veedab kaks nädalat Tartus. Ta töötab koos Meelise, Riinu ja Antonio Gazoliga (Skype'i vahendusel) mitmete koostööprojektide kallal. Nad uurivad alvareid Saaremaal ning rohumaid üle kogu maailma. Jodi oli varem Tartus järeldoktorantuuris, kuid on nüüd tagasi Austraalias ning töötab Lääne-Austraalia ülikoolis Perthis. Tere tulemast tagasi, Jodi!









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Detsember 2015 Debatt ajakirjas Science tõi pildile nii koosluse täielikkuse kui tumeda elurikkuse

[img_assist|nid=417|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=260]Ajakirjas Science ilmus 4. detsembril debatt liigifondi teemal. Lauri Laanisto ja Michael J. Hutchings kommenteerisid varasemalt ilmunud globaalset uuringut (Fraser jt., Science, 17. juuli 2015), mis käsitles taimede elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seost ning kuhu oli kaasatud ka meie töörühma liige Jon Bennett ja kolleegid taimeökoloogia töörühmast. Laanisto ja Hutchings analüüsisid globaalses uuringus kasutatud andmestikku uuesti ning leidsid, et kui liigifondi mõju oli arvesse võetud, kadus Fraser jt. poolt leitud produktiivsuse ja elurikkuse vaheline seos. Kriitikale vastamiseks kaasas esmase artikli autor Lauchlan Fraser asja uurima ka Meelis Pärteli. Koostöös näidati, et kui kasutada sobivamat, meie töörühmas välja töötatud tumedal elurikkusel ja koosluse täielikkusel tuginevat metoodikat, siis on küll liigifondi suurusel lokaalsele elurikkusele suur mõju, kuid kõrge produktsiooniga ökosüsteemides mõjutavad lokaalset liigirikkust ka kooslusesisesed protsessid, näiteks konkurents. Seega, nii regionaalsed kui lokaalsed protsessid on olulised elurikkuse mõjutajad. Loe lähemalt ka meie blogipostitusest.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Kersti külastas prof. Angela Moles´i töörühma Austraalias

[img_assist|nid=416|title=Professor Angela Moles ja tema töörühm|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Doktorant Kersti Riibak külastas augustist novembrini prof. Angela Moles´i töörühma Sydney´s, New South-Wales´i Ülikoolis. Selle aja jooksul tegeleti koostöös Angela Moles´i, dr. Riin Tamme, dr. Fiona Thomson´i ja dr. Habacuc Flores-Moreno´ga ühise taimede levimist ja asustamisedukust käsitleva projektiga. Lisaks osales Kersti töörühmas toimunud teadusartikli-aruteludel ja iganädalastel osakonna üld-seminaridel. Vahelduseks teadustööle sai kevadises Sydney´s tutvutud ka vaatamisväärsustega ja külastatud Blue Mountains rahvusparki koos vahvate töörühmaliikmetega. Teadustöö tegemist Austraalias toetas SA Archimedes, Dora T6 programm.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Marge osales Teaduskommunikatsiooni konverentsil

[img_assist|nid=413|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=115]19. novembril osales Marge Tallinnas teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“. Lisaks huvitavale ja informatiivsele konverentsile sai hea uudisena riikliku tunnustuse ka projekt „Elusteadus“ kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel, kus ka Marge tegutseb. Nimelt pälviti noortele suunatud teadusvõistlusega „Teaduslahing“ peapreemia võistluse algatamise ja korraldamise eest. Sellel aastal on Teaduslahingu vägede juhataja Marge Thetloff. Palju õnne!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Koosluste fülogeneetilise mitmekesisuse projekt

[img_assist|nid=412|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]Pille sai Eesti Teadusagentuuri poolt uurimistoetuse projektile „Koosluste fülogeneetilise ja funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogilised ja evolutsioonilised mõjutajad“ ajavahemikuks 2016-2019. Palju õnne! Sellele teemale otsitakse ka doktoranti, võta ühendust (pille.gerhold@ut.ee)!















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

November 2015 Töörühma sügisseminar

[img_assist|nid=411|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Sel aastal toimus meie sügisene töörühmaseminar 5.-6. novembril Taevaskoja puhkekeskuses. Esitati uudseid ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi meil aega jalutuskäiguks Suures Taevaskojas ning nagu tavaks saanud lõppes õhtu kosutava saunaga.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Laelatu välibaas avatud

[img_assist|nid=408|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]23. oktoobril avasime Tartu Ülikooli Laelatu välibaasi uue maja. Paljud meie töörühma liikmed on Laelatu puisniidul töötanud ja sealt on pärit mitmed meie teadustulemused. Näiteks on meie uuringute järgi Laelatu puisniit taimede väikeseskaalalise elurikkuse maailmarekordi omanik Nüüd on moodsas välibaasis võimalik ööbida ja teha paljusid uuringudi kohapeal. Kindlasti leiab Laelatu välibaas makroökoloogide hulgas suurt kasutust.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Nele ja Ülle osalesid Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel "IUCN Red List Assessor Training Workshop"

[img_assist|nid=407|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=153]Nele Ingerpuu ja Ülle Reier osalisesid 28.09.-1.10.2015 Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku ohustatuse hindamise treeningkursusel Tallinnas. Kursust juhendasid Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku üksuse globaalse liigiprogrammi spetsialistid Caroline Pollock ja Catherine Sayer Suurbritanniast. Peale neli päeva kestnud teoreetilist ja praktilist tööd said ligi 30 Eesti erinevates teadus- ja riigiasutustes töötavat osalejat liigieksperdi tunnistuse, et nad on pädevad hindama liikide ohustatust ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel punaseid nimestikke täiendama. Treeningkursuse korraldas SA Lutreola koostöös Rahvusvahelise Looduskaitseliidu Liigikaitse Komisjoni (IUCN Species Survival Commission) ,Tallinna Loomaaia ja Keskkonnaametiga. Treeningkursus toimus Keskkonnaameti SA KIK looduskaitse programmi projekti "Eesti ohustatud liikide punane nimestik -I. etapp" raames.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Meelis osales Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil

[img_assist|nid=404|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=110]Meelis Pärtel osales 21-25 septembril Euroopa ökoloogiaföderatsiooni konverentsil „Ökoloogia kokkupuutepunktid“ Roomas. Osaledes kolleeg Martin Zobeli organiseeritud sessiooni „Peidetud ja tume elurikkus – molekulidest makroökoloogiani“ avaesinejana. Meelis rääkis Euroopa taimede vaadeldud ja tumedast elurikkusest. Ettekanne sai palju positiivset vastukaja. Sessioonil rääkisid tumedast elurikkusest ka Jens-Christian Svenning ja Jonathan Belmaker.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Oktoober 2015 Uus artikkel krohmseente mitmekesisusest ja levikust

[img_assist|nid=403|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=203]Meie töörühma liikmed Meelis Pärtel, Ülle Reier ja endine töörühma liige Inga Hiiesalu osalesid taimeökoloogia töörühma poolt läbi viidud globaalses uuringus arbuskulaarmükoriissete ehk krohmseente mitmekesisusest ja levikust. Lõviosa taimeliikidest on nende taime juurtes elavate seentega sümbioosis ja tervete ökosüsteemide toimimine on mükoriisast sõltuv. Töö käigus koguti üle maailma rohkem kui tuhat taimejuure proovi, millest määrati DNA abil seal elavad seened. Üllatuslikult leiti, et erinevalt taimeliikidest on krohmseened globaalselt väga levinud. Kuna fülogeneesianalüüs kinnitas, et suurem osa uuritud seeneliike on tekkinud pärast mandrite lahknemist, saab seda seletada efektiivse levimisega. Artikkel ilmus ajakirjas Science.

Davison, J., Moora, M., Öpik, M., Adholeya, A., Ainsaar, L., Bâ, A., Burla, S., Diedhiou, A.G., Hiiesalu, I., Jairus, T., Johnson, N.C., Kane,A., Koorem, K., Kochar, M., Ndiaye, C., Pärtel, M., Reier, Ü., Saks, Ü., Singh, R., Vasar, M., Zobel M. Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism. Science 349: 970-973.

Vaata ka töö tutvustust portaalist Novaator; “Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni“.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Metsade elurikkuse kaitse nutikamaks

[img_assist|nid=402|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=204]Alustasime koostöös teiste TÜ ja Maaülikooli töörühmadega RMK teadusprojekti Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel. Selle käigus selgitatakse metsade tunnusliku, teisenenud ja tumeda elurikkuse abil välja, kuidas ja millised metsi oleks Eestis elurikkuse seisukohast kõige otstarbekam kaitsta. Vaata lisaka ka novaatori kodulehelt "Tartu teadlased muudavad metsakaitse nutikaks".












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Uus artikkel Eesti taimekoosluste jääajajärgsest struktuurist

[img_assist|nid=400|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=107]Pille ja Meelis osalesid põnevas projektis, kus Triin Reitalu (TTÜ Geoloogia Instituut) eestvedamisel uuriti jääaja-järgseid muutusi Eesti ala taimkatte funktsionaalses ja fülogeneetilises struktuuris. Leidsime, et kuigi liigiline mitmekesisus kasvas, on tänapäevaks kahanenud nii funktsionaalne kui ka fülogeneetiline mitmekesisus. Selle põhjuseks pakume inimmõju suurenemist kooslustele, mistõttu hakkasid domineerima kindlate tunnustega (funktsionaalne konvergents) ja kindlatest fülogeneetilistest klaadidest (fülogeneetiline klasterdumine) liigid.

Reitalu, T., Gerhold, P., Poska, A., Pärtel, M., Väli, V., Veski, S. (2015) Novel insights into post-glacial vegetation change: functional and phylogenetic diversity in pollen records. Journal of Vegetation Science 26: 911-922.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

September 2015 Tere tulemast, Madli

[img_assist|nid=397|title=|desc=|link=none|align=left|width=150|height=150]Meil on rõõm tervitada uut doktoranti Madli Jõks’i Makroökoloogia töörühma! Ta hakkab uurima ’tumedat elurikkust’ (mingisse kooslusesse sobivad, kuid sealt puuduolevad liike) erinevatel ruumiskaaladel ning erinevates taimekooslustes, kasutades nii empiirilisi andmeid kui ka arvutisimulatsioone. Madli juhendajaks on professor Meelis Pärtel.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Aveliina andis intervjuu Novaatorile ja Tartu Ülikooli rahvusvahelisele blogile

[img_assist|nid=406|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]Teadusuudiste portaal Novaator käis külas meie vanemteadur Aveliina Helmil ning rääkis temaga looduskaitsest ja teadusest. Augustis aga andis Aveliina Tartu Ülikooli rahvusvahelise blogi tarbeks “twitterview” vormis intervjuu Tartu Ülikooli Twitteri kontol.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Tsipe osales IUFRO maastikuökoloogia konverentsil

[img_assist|nid=401|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=146]23. – 30. august toimus Tartus IUFRO (Rahvusvaheline Metsauuringute Organisatsioonide Liit) maastikuökoloogia konverents, mida korraldasid Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool ning Tartu Observatoorium. Rohkem kui 200 osavõtjat, 33 eri riigist üle kogu maailma jagasid oma kogemusi ja teadmisi ning arutlesid ökosüsteemiteenuste hoidmisest metsamaastikes. Tsipe keskendus oma suulises ettekandes sellele, kuidas maastiku struktuur ja sidusus mõjutab niiduliik Lychnis flos-cuculi geenivoolu.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

August 2015 Välitööd Lääne-Eesti taastatavatel loopealsetel

[img_assist|nid=396|title=Välitööd Türju loopealsel Sõrve säärel|desc=|link=popup|align=right|width=290|height=170]Eelmisel aastal algas Euroopa Komisjoni programmi LIFE+ Nature ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukas Eesti loopealsete taastamise projekt 'Elu alvaritele'. Alvarid ehk loopealsed on liigirikkad pärandkooslused, mis on suuremalt jaolt aga karjatamise lakkamise tõttu kadakate ja mändidega kinni kasvanud. Projekti raames eemaldatakse Lääne-Eestis 2500 ha kinnikasvanud loopealsetelt liigne võsa ning luuakse võimalused nende alade edasiseks karjatamiseks. Makroökoloogia töörühm koostöös teiste spetsialistidega jälgib, kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. Sel suvel toimusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukad välitööd, kus koguti andmeid soontaimede, sammalde, ämblike, liblikate, kimalaste, lindude ja mükoriisa taastamiseelse seisundi kohta. On oodata põnevaid tulemusi!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Lõppesid välitööd seoses liikide invasiooni ennustamisega

[img_assist|nid=391|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=172]Sel suvel lõppes Joni järeldoktorantuuri projekti raames läbi viidud mahukas ekperiment Eesti mahajäetud põldudel. Ekperimendi eesmärgiks oli testida, kas tunnuste seosed erinevate liigifondi komponentide vahel aitavad paremini ennustada liikide invasiooni. Uurimisalasid oli kokku 32, kust koguti andmeid keskkonnaparameetrite, kohaliku ja regionaalse liigifondi kohta ning hinnati istutatud invasiivsete liikide kohanemisvõimet. Kokkuvõttes oli vaatluse all 320 ha, liikide katvust hinnati üle 2000 korra ning mõõdeti 1000 taime – palju tööd, loodetavasti on tulemused seda väärt! Vaata ka pildigaleriid.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Külalisdoktorandid Felícia ja Anaclara

[img_assist|nid=390|title=Anaclara ja Felícia Eestis välitöödel|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=181]Juunis-juulis külastasid meie töörühma DoRa 5 programmi toetusel ja Pille juhendamisel doktorandid Felícia Fischer ja Anaclara Guido Rio Grande do Sul ülikoolist Brasiilias. Felícia uuris Jon´i katse raames tumedat elurikkust funktsionaalsete tunnuste abil. Anaclara keskendus funktsionaalse beeta-mitmekesisuse rollile koosluste invasioonis.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 Uus artikkel tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta

[img_assist|nid=384|title=Bealsi tõenäosusindeks|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=128]Meie töörühma endine liige dr. Rob Lewis avaldas hiljuti koos Meelise ja Robertiga artikli tumeda elurikkuse hindamismeetodite kohta. Uurimuse eesmärgiks oli empiiriliselt testida, kumb meetod – liikide ökoloogilise nõudlikkuse (Ellenbergi) või liikide koosesinemise infole tuginev meetod tagab täpsemad tumeda elurikkuse hinnangud. Analüüsides kasutati taimkatteruutude andmeid nii Šoti rohumaadelt kui ka Šveitsi metsadest. Tulemused näitasid, et liikide koosesinemise meetod oli täpsem kui Ellenbergi meetod. Seega saab tumedat elurikkust edukalt ja hõlpsalt hinnata liikide koosesinemise andmeid kasutades. Tumeda elurikkuse õigesti hindamine aitab paremini mõista ökoloogilisi mehhanisme, mis kujundavad biodiversiteedi mustreid.

Lewis, R. J., Szava‐Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Estimating dark diversity and species pools: An empirical assessment of two methods. Methods in Ecology and Evolution.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juuli 2015 IAVS konverents Brnos

[img_assist|nid=383|title=Liigirikkad rohumaad Valgetes Karpaatides, mida oli konverentsi ajal võimalik külastada.|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=141]58. Rahvusvaheline Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni aastakonverents toimus seekord 19–24 juulil Brnos, Tšehhi Vabariigis. Paljud meist võtsid osa ühisest bussisõidust Brnosse ja tagasi, mis võimaldas tutvuda veidi ka vaatamisväärsustega. Konverents ise oli sisustatud huvitavate ettekannete ja aruteludega ning eriti rõõmustav oli taas-kohtuda meie töörühma vanade liikmete ja teiste koostööpartneritega. Jon, Kersti, Argo ja meie endised töörühmaliikmed – Rob Lewis ja Inga Hiiesalu – esinesid suuliste ettekannetega tumeda elurikkuse erisessioonil, mida juhatasid Meelis Pärtel ja Francesco de Bello. Liis rääkis elupaiga suuruse ja funktsionaalse mitmekesisuse vahelistest seostest. Pillel oli posterettekanne suureskaalalist fülogeneetilist koosluse-struktuuri määravate tegurite kohta ja Ene poster keskendus sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumisele.
Noore teadlase suulise ettekande auhind läks see kord Inga Hiiesalule. Palju õnne, Inga!



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Meelis tutvustas Eesti elurikkust

Meelis Pärtel kirjutas ajalehes Sirp sellest, kuidas elurikkus on Eesti suurim rikkus. Samal teemal pidas ta ka videoloengu Tartu Ülikooli televisioonis (UTTV).



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Doktorikooli ja Keskkonnaministeeriumi ühisseminar

[img_assist|nid=376|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=195]19. mail toimus Tartus Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli ning Keskkonnaministeeriumi koostööseminar, kus Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli doktorandid ning teadurid tegid ülevaate oma teadusuurimustest ja nende rakendamisvõimalustest looduskaitses. Meie töörühmast esinesid suulise ettekandega Marge ja Liis, kes rääkisid vastavalt geneetiliste meetodite kasutamise ning maastikustuktuuri arvestamise olulisusest looduskaitse planeerimisel. Sarnaseid kontaktseminare korraldatakse nüüdsest iga-aastaselt, et edendada tihedamat koostööd ülikoolide ja keskkonnaorganisatsioonide vahel.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Marge osales Populatsioonibioloogia konverentsil

[img_assist|nid=377|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=267]14-16. mail toimus Tübingenis (Saksamaal) Gfö Populatsioonibioloogia sektsiooni konverents. Tegemist oli väga sõbraliku atmosfääriga kokkusaamisega, kus ettekannete ja arutelude teemad hõlmasid nii epigeneetikat kui ka liikide levimist globaalsel skaalal. Marge osales konverentsil postriga - „Maastiku struktuuri mõju niiduliikide geneetilisele mitmekesisusele ja kohasusele: niiduliik Trifolium montanum näitel“.





















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mai 2015 Ekspeditsioon Marokosse

[img_assist|nid=381|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]Kersti, Silvia ja Meelis osalesid Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kompleksekspeditsioonil Marokos. Ekspeditsioonil oli kokku 18 doktoranti erinevatest Eesti ülikoolidest, kes teostasid ajavahemikus 26 aprill - 14 mai juhendajate kaasabil välitöid uurimisprojektide jaoks. Kersti ja Silvia kirjeldasid taimeruute vahemerelises põõsastikus, et uurida levimisprotsesside olulisust sealsete biodiversiteedi mustrite kujunemisel. Lisaks koguti taimede liigirikkuse ja keskkonnatingimuste andmeid Kõrg-Atlase niitudelt meie töörühma globaalse rohumaade uuringu tarbeks.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aprill 2015 Makroökoloogia töörühma kevadseminar

[img_assist|nid=375|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]Meie töörühma kevadseminar toimus sel korral 14-15 aprill kaunis Mokko maahotellis Palamuse vallas. Nagu ikka, esitati uusi ideid ja värskeid tulemusi ning saadi vastukaja teistelt. Külas oli ka meie kauaaegne kolleeg Sergey Znamenskiy Venemaalt. Lisaks põnevale teadusdiskussioonile jäi aega ka saunaks ning seminari lõppedes külastati Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumit.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Jällenägemiseni, Rob!

[img_assist|nid=292|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=150]Eelmisel nädalal jätsime hüvasti Dr. Rob Lewisega, kes veetis järeldoktorandina meie töörühmas kaks aastat. Siin olles tegeles Rob peamiselt täpsete tumeda elurikkuse hindamismeetodite välja töötamisega ja selle rakendamisega looduskaitses. Lisaks tegi ta koostööd taimeökoloogia töörühma ja oma endise töögrupiga Liverpooli Ülikoolist. Rob jätkab oma teadlasekarjääri Aarhuse Ülikoolis, Dr. J.C. Svenningi töörühmas. Me soovime talle kõike paremat ja loodame, et ta külastab meid varsti jälle!









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märts 2015 Järeldoktorant Tšehhi Teadusakadeemiast

[img_assist|nid=373|title=|desc=|link=popup|align=right|width=150|height=181]Meie töörühma külastab Tšehhi Teadusakadeemia järeldoktorant Ondřej Mudrák. Ta on erialalt taimeökoloog ning tegeleb suktsessiooni, taastamisökoloogia ja rohumaade majandamisega. Ondřej veedab Tartus kaks kuud, mille vältel keskendub ta erinevatel suktsessiooni astmetel olevate taimekoosluse tumeda elurikkuse uurimisele.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Elupaikade taastamine vajab maastikuskaalas lähenemist

[img_assist|nid=374|title=|desc=|link=popup|align=left|width=200|height=205]Aveliina avaldas ajakirjas Applied Vegetation Science kommentaari "Habitat restoration requires landscape-scale planning", mis asetas laiemasse konteksti samas numbris Tšehhi autoritelt (Karel Prach jt) ilmunud artikli "Landscape context in colonization of restored dry grasslands by target species". Töö näitas, kui vajalik on taastamistööde õnnestumiseks arvestada taastatavate alade ümber paikneva maastiku struktuuri ja elurikkusega. Aveliina tõi näiteks loopealsete taastamise projekti LIFE to Alvars, kus toimus taastatavate alade valimine just nimelt maastikulist koosseisu silmas pidades.

Helm, A. 2015. Habitat restoration requires landscape-scale planning. Applied Vegetation Science 18: 177-178






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Rob osales Norra Ökoloogilise Ühingu konverentsil

[img_assist|nid=370|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=195]12-13. märtsil toimus Bergenis Norra Ökoloogilise Ühingu konverents, mis keskendus mineviku, oleviku ja tuleviku ökoloogiliste muutuste iseloomustamisele, neid põhjustvatele võtmetegurite välja selgitamisele ning seniste teadmiste rakendamisele looduskaitses. Rob pidas suulise ettekande tumedast elurikkusest ja selle kaasamisest täpse liigifondi suuruse määramiseks ning võitis parima ettekande auhinna!












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Tiina Talve kaitses doktorikraadi!

[img_assist|nid=372|title=|desc=|link=popup|align=left|width=150|height=180]3. märtsil kaitses Tiina Talve oma doktoritöö “Genetic diversity and taxonomy within the genus Rhinanthus “ (Perekonna Rhinanthus geneetiline mitmekesisus ja taksonoomia) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Tiina juhendajaks oli Tatjana ja oponendiks professor Mikael Hedrén Rootsist, Lundi Ülikoolist.

Palju õnne ja edu, doktor Talve!












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Märts 2015 Aveliina kuulub 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka

[img_assist|nid=253|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=173]Meil on rõõm teatada, et Essential Science Indicators andmebaasi andmetel kuulub Aveliina nüüdsest 1% maailmas enim tsiteeritud teadlaste hulka! Palju õnne!!! Uus enim tsiteeritud teadlaste nimekiri koostati seekord teistsuguse meetodiga, arvestades ainult viimase kümne aasta jooksul kõrgelt tsiteeritud artikkleid. Definitsiooni kohaselt kuuluvad kõrgelt tsiteeritud artiklite hulka need, mis on teatud aastal oma valdkonna tsiteerituimad publikatsioonid.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Seminar Keskkonnaministeeriumis

[img_assist|nid=368|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=173]27. veebruaril külastasid makroökoloogia töögrupi geneetiliste meetoditega tegelevad teadurid (Aveliina Helm, Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu, Tsipe Aavik) Keskkonnaministeeriumit, et anda ülevaade botaanika osakonna laboris tehtavatest looduskaitsegeneetika-alastest uurimustest. Lisaks eelnevale arutasime koos Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna ning Keskkonnaameti töötajatega, kuidas saaksime ka edaspidi oma kompetentsi rakendada loodukaitseliselt vajalike küsimuste lahendamiseks.









----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Uus artikkel: fülogeneesiga ei tuvasta koosluste kokkupaneku mehhanisme

[img_assist|nid=369|title=|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=192]Pille ja kaasautorid avaldasid ajakirja Functional Ecology erinumbris ülevaateartikli sellest, miks viimasel ajal ökoloogias laialt kasutatav meetod koosluste kokkupaneku reeglite (konkurents ja elupaiga filtreerimine) tuvastamiseks koosluse fülogeneetilise struktuuri abil võib olla ekslik. Selle asemel soovitavad autorid suuremat evolutsiooniliste ja biogeograafiliste protsesside mõju kaasamist ökoloogia sõlmküsimuste lahkamiseks, nagu näiteks (1) kuidas kunagiste koosluste fülostruktuur on mõjutanud evolutsiooni, näiteks tunnuste lahknemist ja uute liikide teket, ning vastupidi, (2) kuidas evolutsioon on mõjutanud tänapäevaste koosluste fülostruktuuri ja funktsionaalsust nagu näiteks invadeeritavust võõrliikidega.

Loe lähemalt artikli kokkuvõttest

Gerhold, P., Cahill, J. F. Jr., Winter, M., Bartish, I. V., Prinzing, A. (2015) Phylogenetic patterns are not proxies of community assembly mechanisms (they are far better). Functional Ecology 29: 600–614.



----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Külalismagistrant Prantsusmaalt

[img_assist|nid=367|title=|desc=|link=popup|align=left|width=112|height=161]Thomas Galland Toulouse'i ülikoolist veedab järgmised kolm kuud (veebruar-aprill) meie töörühmas. Ta plaanib töötada koos Aveliinaga alvarite taastamise projekti juures.















----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veebruar 2015 Anu Eskelineni külaskäik

[img_assist|nid=365|title=|desc=|link=popup|align=right|width=112|height=161]Anu Eskelinen (University of California) külastas meie töörühma jaanuari lõpus. Ta pidas huvitava seminari madala produktiivsusega ökosüsteemidest (“Global change and low-productivity ecosystems: interactions among biotic ecosystems components and changing environmental conditions”) ning arutles teadusteemadel botaanika osakonna teadlaste ja doktorantidega.












----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Uus artikkel: Tume elurikkus Euroopa skaalas kaardistatud

[img_assist|nid=362|title=|desc=|link=popup|align=left|width=260|height=290]
Argo, Robert ja Meelis avaldasid ajakirjas Ecography artikli, kus nad uudset metoodikat kasutades leidsid kogu Euroopa ulatuses taimede tumeda elurikkuse ehk puudu olevad liigid, mis on võimelised uuritavasse kohta levima ja sobivad sealses keskkonnas elama. Kui varasemalt on kasutatud vaadeldud liike uurimaks suureskaalalisi elurikkuse mustreid, siis tumeda elurikkuse abil on võimalik uurida, kui suur on igas uuritavas kohas elurikkuse täielikkus: kui suur osa liigifondist on kohal. Kui vaadeldud elurikkuse jaotus jälgib suures plaanis laiuskraadi, rohkem liike on soojemates piirkondades, siis uurimus näitas, et Euroopas leidub elurikkuse poolest täielikke elupaiku nii põhjas kui ka lõunas. Suhteliselt täielikum on elurikkus Euroopa mägistel aladel: enamus liigid, mis suudavad sellistes karmides tingimustes elada, on kohale jõudnud ja püsima jäänud. Töö tulemusi saab kasutada elurikkuse kaitse planeerimisel kogu Euroopas.

Ronk, A., Szava-Kovats, R., Pärtel, M. (2015) Applying the dark diversity concept to plants at the European scale. Ecography 38, 1015-1025.






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Riin Tamme kaitses doktorikraadi!

[img_assist|nid=361|title=Riin Tamme sai doktorikraadi|desc=|link=popup|align=right|width=260|height=146]26. jaanuaril kaitses Riin Tamme oma doktoritöö “The relationship between small-scale environmental heterogeneity and plant species diversity“ (Keskkonna heterogeensuse ja taimede mitmekesisuse seos väikesel ruumiskaalal) ning sai filosoofiadoktori kraadi botaanikas ja mükoloogias. Riini juhendajaks oli Meelis ja oponendiks professor Heather Reynolds Ameerika Ühendriikidest, Indiana Ülikoolist. Riin jätkab oma teadustööd järeldoktorantuuris Austraalias, Lõuna-Wales´i Ülikoolis, professor Angela Moles´i töörühmas.

Palju õnne ja edu, doktor Tamme!






----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jaanuar 2015 Rahvusvahelise biogeograafiaühingu konverents Saksamaal